Lindgren TEST 1, Astrid Lindgren on rahvuselt a) rootslane b)norralane c)soomlane 2. Kalle isa oli a) pagar b)vürtspoodnik c)õmblemistöökoja omanik 3. lonkur frederick armastas rääkida lugusid oma vägitegudest , a)kui ta püüdis vargais Norrlandi kriminaalpolitseis b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu :
NEW WORDS: • a(s)hore – kallas • accurately – täpselt • presently – peagi • accuracy – täpsus • jetty – sadamasild • terminations – sõna lõpud • dimly – hämaralt • broad – lai • accustomed – harjunud • hushed – vaikne • wisps – tuustid, pahvakud, juuksed sorakil • hollow – õõnes nö. • ancestor - esivanem • dressing-gown – hommikumantel • connexion – side, seos • stoutish – paksuvõitu • a lieutenant of artillery – suurtükiväe • keen – teravad leitnant • bade – andis mulle kätte, juhatas • Prussians – preislased
Ühel hetkel hakkavad Sveniga imelikud asjad juhtuma. Hommikul seisavad kõik Sven Allani kapi juures. Ta kapile on kirjutatud ,, Sa pead surema", Tiinal tekib tunne, et Sveniga on midagi halba juhtunud, võib olla on ta juba surnud. Veel kahtlasem on see, et tavaliselt on Sven üks esimesi kes kooli jõuab, nüüd pole teda aga kusagilt näha. Õnneks aga kui tunnikell heliseb jõuab Sven uksest sisse, 13 juuksed sorakil ja prillid viltu peas. Tiina tunneb kergendust. Minnakse tundi ja õpetajaga on juba juhtunuga kursis. Hakatakse süüdlast otsima aga teda ei leita. Järgmisel päeval teevad kunsti tunnis õpilased oma töid väga hoolikalt. Õpetaja palub kõigil hetkeks oma laua juurde koguneda. Kui õpilased tagasi kohtadele lähevad, kohkuvad nad. Sven Allani pilti on kraabitud ja selle keskele nuga löödud. Kogu klassis kästakse õpetajatetuppa aru minna andma. Tiina lahkub klassist viimasena,
Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. · Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. · Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad · Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. · Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. · Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. · Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: · Munevuse vähenemine või pidurdumine
Linnud on apaatsed, isutud ja võib esineda äkksurma juhtumeid. Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad. Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: munevuse vähenemine või pidurdumine, munad on kooreta või õhukese deformeerunud koorega, värvilised munakoored kaotavad
ülikooli vastuvõtul määrav. Küüditamine […] ... me valmistusime öö läbi õppima, et järgmisel hommikul koos eksamile minna. Mina keetsin kohvi ja siis võtsime kõik partei kongressid üksteise järgel läbi. Korteris oli vaikne, pererahvas magas. Korraga kostsid esikust valjud meeshääled, rasked sammud, lastenutt. […] Võõrad sundisid perekonda liikuma. Naine oli ilmselt peast segi läinud: öösärgi peale tõmmatud vana mantel oli eest lahti, juuksed veel rohkem sorakil kui muidu, ja kui ta köögiuksest möödus, kahmas ta soolavakast peotäie jämedat soola ning puistas selle oma väikesesse musta nahkkäekotti. See oli ahastus. […] Midagi muud ta ei taibanud endale ja oma väikestele lastele kaugele teele kaasa võtta. […] Oli alanud uus päev. 14. juuni 1941. Holokaust […] Liikusid igasugused jutud sakslaste hirmutegudest juutide kallal Leedus ja Lätis. „Abiellume,“ ütles mulle Peep. „Ma peidan sind maal ära
annaabi.ee 
