VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel 2-kihile tummamembraan. DNA ümber Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B. loomne rakk mitokondritega Päristuumne rakk + aeroobsed B taimne rakk mitok. Ja kolorplastidega Tõstab: 1. Ümbritsetud kahe membraaniga Oma ribosoomid ja seal toimub oma enda rakusüntees
Peamine varuainete (tärklise) säilitamise koht. (Amüloplast – tärklist sisaldav plastiid) Kromoplast – kollakad-punakad pigmendid, nt karotninoidid. Kloroplast – rohelise pigmendi klorofülliga (Chl), mis osaleb fotosünteesis. Kloroplastis toimub fotosüntees. See on ovaalne, suletud, kahe membraaniga, sisemine neist moodustab ebakorrapäraselt sopistusi, välimine on sile. Lamell – üksik sopistus. Graan – sopistuse kogumik. Klorofüll paikneb lamellidel. Sisemuses on strooma ehk plasma, mis sisaldab ribosoome, RNAd, DNAd. Plastiidid võivad teisteks plastiidideks üle minna. 6. Taimekoed. Jagunevad meristeem- ehk algkudedeks ning püsikudedeks. Meristeemkudede rakud on väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad. Asuvad juure, varre, punga kasvukuhikutes (tipmine meristeem), kõrresõlmedes (vahemeristeem), hajusalt lehtedes
• Soonte seintes on klassikaliste koobaspooride taolised poorid, kuid need on väiksema läbimõõduga ning neil puudub toorus. • Need poorid moodustavad enamasti diagonaalseid ridu. • Sooned liigitatakse: • jämesooned – läbimõõt 200…400μm • peensooned – läbimõõt 30…40μm Tüllid • Päris selge pole tüllide roll kasvavas puus – tegemist on parenhüümrakkude sopistustega läbi koobaspooride sooneõõnde, • Sopistuse tõttu lakkab soon funktsioneerimast toitaineid juhtiva kapillaarina. • Väidetavasti tüllid tekivad koos lülipuidu moodustumisega (tamm, saar, akaatsia, kreeka pähkel). Soontrahheiidid • Soontrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. • Oma põhikujult, mõõtmetelt, pooride asetuselt ja isegi seinapaksendite poolest nad meenutavad peensoonte lülisid, välja arvatud rakkude otsad, mis sarnanevad trahheiididega.
piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kaksteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude algpõhjusi. 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket (halvatus).
intensiivsest tahapoole sirutusest ja lihaste pingestamisest. Sageli esineb lülisambas diskisopistusi, ehk diski prolapsi. See tähendab lülidevahelise ketta ehk diski välja sopistumist. Sellega kaasnevad ka närvikahjustused. Sopistunud disk võib katkestada normaalse närviimpullside edastuse kas kätesse või jalgadesse ja häirib lihaste normaalset tööd. Ümber nimmelüli on ka väikesi sisemisi lihaseid, mille ülesandeks on selgroogu toetada ja hoida. Kui nende töö on diski sopistuse tõttu häiritud, hakkab keha automaatselt kompenseerima seda muude lihastega, näiteks suurte seljalihastega ja tekivadki püsivad seljaprobleemid liigse koormuse tõttu valedele lihasgruppidele. Olukorras, kus tantsija selg on nõrgestatud seisundis, pidevalt väsinud ning vale joondumisega, pole vaja palju, et näiteks hüpetel või pööretel tantsija eksiks ning kaotaks tasakaalu. Samuti ilmneb seljaprobleemidest terve hulk lisaprobleeme, nagu vale kaela asend või häiritud jalgade töö
Seemnepurske toimumise järel suguti lõdvestub. NB! Suguti tühjenemishäire (nt veresoone tromboosi või seljaajutrauma tõttu) võib põhjustada valulist kesteverektsiooni (priapismi). Peenise eesosas asub peenise pea (glans penis), kus asub mitu tundlikku närvi. Normaalolukorras katab pead eesnahk. Peenises asuvad nii kuse- kui ka seemnetorud (vrd kuseelundid). Munandikott (scrotum) on tekkinud kõhunaha parema ja vasaku sopistuse kokkukasvamisel. Munandikoti lihastiku ülesandeks on munandikoti jahutamine (selle temperatuur peab olema 2–4 kraadi madalam kõhuõõne temperatuurist). Madala välistemperatuuri korral tõmmatakse munandid kehale lähemale ja nende temperatuur tõuseb, kõrgema temperatuuri korral aga lihastik lõdvestub (kremasteri refleks). See temperatuurierinevus on vajalik, et seemnekehad valmiksid. kremasteri refleks – munandikoti ülestõmme keha juurde külma korral Naise suguorganid
annaabi.ee 
