b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele
oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast olukorrast välja tulla. Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Vana-Kreeka esimesed tasulised vaidlus- ja kõnekunsti õpetajad olid 5.-4. Sajandil eKr tegutsend sofistid (kr k Sophia- tarkus; sophistes tark). Kreekakeelse sõna sophistes tähendus mutus aja jooksul . Kõigepealt tähendas see tarka, mingite teadmiste või oskustega silma paistvat inimest, hiljem raha eest töötavat tarkuseõpetajat ning lõpuks petturit. (Aava 2003: 10) Sofistide tegevus langes Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahult tegi,v sõltus suuresti sellset, kui veenvalt oraatorid üht või teistseisukohta esitasid
Viimasen sõeluvad välja inimesed kellel domineerib mõistuslik hingejagu ehk siis nad on valitsejaklassiks sobilikud.Alla 50aasta pole inimesel valitsejateklassi mingit asja Samuti sõeluvad välja söeka hingejaoga inimesed kes jäävadki sõjalise või administratiivse töö juurde..................................................................................... 4.sofistide filosoofia Sofistideks (kr sophia `tarkus'; sophistes `tark') nimetati Vanas-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Põhilause oli ,,nii kuidas kõik paistab, nii ongi". Sofistid pole kunagi moodustanud filosoofilist koolkonda, kuigi Platoni kriitika sofistide suhtes on teinud neist ühise nimetusega nähtuse filosoofias. Enamus sofistid olid õpetajad, kes õpetasid retoorikat(kirjalikku ja suulise eneseväljendus õpetus). Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu.
ja tühjusest. (atomos). Paneb liikuma raskusjõud, erikiirusega ja moodustuvad erinevad ahelad. Ka hing koosneb aatomitest.ühinevad teiste aatiitega ja paneb keha elama, ja kui sureb siis hinge aatomid lendavad laiali, hing on surematu. Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest. 5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes- õpetlane, mehed, kes õpetasid neile kes õpetust kuulda tahtsid ja selle eest maksta tahtsid , praktiliselt tarvilikke asju, peaasjalikult kõik mis puudutas poliitikat ja kõnekunsti.Hakkasid ühelt poolt kõnekunsti reeglitega tegelema, filoloogia ja grammatikaga, hakkasid arutlema poliitliste probleemidega mis olid seotud eetilise probleemidega. Hakkasid loogikat kasutama ka nendes. Kõige kuulsam mees Protagoras, kes tuli ateenasse periklese ajal ja palkas ta oma poegade õpetajaks
annaabi.ee 
