b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele
oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast olukorrast välja tulla. Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Vana-Kreeka esimesed tasulised vaidlus- ja kõnekunsti õpetajad olid 5.-4. Sajandil eKr tegutsend sofistid (kr k Sophia- tarkus; sophistes tark). Kreekakeelse sõna sophistes tähendus mutus aja jooksul . Kõigepealt tähendas see tarka, mingite teadmiste või oskustega silma paistvat inimest, hiljem raha eest töötavat tarkuseõpetajat ning lõpuks petturit. (Aava 2003: 10) Sofistide tegevus langes Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahult tegi,v sõltus suuresti sellset, kui veenvalt oraatorid üht või teistseisukohta esitasid
Viimasen sõeluvad välja inimesed kellel domineerib mõistuslik hingejagu ehk siis nad on valitsejaklassiks sobilikud.Alla 50aasta pole inimesel valitsejateklassi mingit asja Samuti sõeluvad välja söeka hingejaoga inimesed kes jäävadki sõjalise või administratiivse töö juurde..................................................................................... 4.sofistide filosoofia Sofistideks (kr sophia `tarkus'; sophistes `tark') nimetati Vanas-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Põhilause oli ,,nii kuidas kõik paistab, nii ongi". Sofistid pole kunagi moodustanud filosoofilist koolkonda, kuigi Platoni kriitika sofistide suhtes on teinud neist ühise nimetusega nähtuse filosoofias. Enamus sofistid olid õpetajad, kes õpetasid retoorikat(kirjalikku ja suulise eneseväljendus õpetus). Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu.
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...