tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. „kõrgematele“ eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga 3) sümbolism - seksuaalse iha objekti asendamine mitteseksuaalse objektiga, mis algsele objektile sarnaneb, või on sellega seotud. Isiksuse struktuur I Id, bioloogiline mina
Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. ,,kõrgematele" eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga 3) sümbolism - seksuaalse iha objekti asendamine mitteseksuaalse objektiga, mis algsele objektile sarnaneb, või on sellega seotud. Isiksuse struktuur I Id, bioloogiline mina
3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest soovkujutelmadest, mida ei suudeta reaalsuses saavutada või mida keelavad ühiskondlikud ja moraalinormid Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur: "Inimese seksuaalkäitumine on sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas" (S. Freud) Seksuaalsete soovkujutlemade ja tsensuuri (inimeses endas sisalduvate moraalinormide) vastuolu > sookujutelmad tõrjutakse alateadvusse, kuid nedi on võimalik rahuldada varjatud/moonutatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive
3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest soovkujutelmadest, mida ei suudeta reaalsuses saavutada või mida keelavad ühiskondlikud ja moraalinormid Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur: “Inimese seksuaalkäitumine on sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas” (S. Freud) Seksuaalsete soovkujutlemade ja tsensuuri (inimeses endas sisalduvate moraalinormide) vastuolu > sookujutelmad tõrjutakse alateadvusse, kuid nedi on võimalik rahuldada varjatud/moonutatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive
annaabi.ee 
