Unistused ja tegelikkus Meil kõigil on oma unistused. Kellel väga asised, kellel pigem soovkujutelmad. Unistused ikkagi.Kui me kuuleksime teiste inimeste mõtteid, kostuks sealt hulgaliselt erinevaid ,,ma tahaks" versioone. Kuid unistused kukuvad sageli läbi, sest neid ei viida ellu. On inimesi, kes püstitavad endale eesmärgi ja tõesti teevad kõik, et selleni jõuda. Samas aga enamik meist unistavad palju, aga ei tee peaaegu midagi, et need täituksid. Kas pole veider, et inimesed soovivad, et homne oleks hoopis teistsugune kui eile, tehes ikka samu asju samal moel nagu täna.
muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. „kõrgematele“ eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga
Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. ,,kõrgematele" eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga
müüte ja anekdoote, ning kes esitas inimkonnale ja algavale ajastule vähemalt sama palju küsimusi, kui Einstein pakkus vastuseid. Freud 1897. aasta kevadel hakkas Sigmund Freud (41) kahtlema oma keskses teoorias, mis seostas närvihaiguste välja löömise varases lapsepõlves läbi elatud ahistamise juhtumitega. Freudi hakkas painama mõte, kas tema patsientide paljastuste taga ei peitu mitte (tema enda poolt sugereeritud) sund- ja soovkujutelmad. Freud oli langemas sügavasse kriisi, millest läbi võimsa murrangu algasid psühhoanalüüsi sünnitusvalud. Ühelt poolt oli Freud veel ikka oma unenägude teooriani viinud unenägemuse ,,Irma süst" mõju all, teisalt polnud tal sugugi ununenud Richard Kraft-Ebbingu poolt tema ettekandele Viini psühhiaatrite ja neuroloogide ühingus osaks saanud umbusklik kriitika7 ega koos südamesõbra ja kõlakoja Wilhelm
Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt `kõrgematele' mitteseksuaalsetele eesmärkidele Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale 69.Kirjandus ja seksuaalsus (ka Sigmund Freudi teooria) Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur Seksuaaltung (Eros) versus surmatung (Thanatos) Seksuaalsete soovkujutelmade ja moraalinormide vastuolu Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusse, neid saab rahuldada varjatud kujul 1) kondenseerimine 2) nihe (alateadliku iha objekti asendamine vastuvõetavaga) 3) sümbolism (allasurutud iha asendamine mitteseksuaalse objektiga) 70.Isiksuse struktuur (ka Sigmund Freudi teooria) Isiksuse struktuur 1.Id-isiksuse bioloogiline mina (instinktid) 2.Ego-isiksuse psüühiline mina (mõtlemine) 3
annaabi.ee 
