.Süsivesikute kogus detsembrikuu jooksul jäi aga normist väiksemaks. Seega üldlevinud arvamus, et süsivesikuid tarbime igapäevase toiduga soovituslikust kogusest rohkem, osutus minu puhul valeks. Uurimustööd tehes Nutridata programmi kasutades sain uusi teadmisi tasakaalustatud toitumisest. .Olen hakanud jälgima oma menüüd. Püüan iga päev valida toidu nii, et seal oleks enam - vähem õiges vahekorras põhitoitained ning toidust saadav energia kogus soovituslikul tasemel. Samas annab programm ka järgnevate päevade toitumissoovituse, arvestades eelneva päeva toiduga saadud toitainete koguseid ning energiat. Nii on mul kergem järgmise päeva menüüd valida. Miinuseks selle programmi kasutamisel on töömahukus. 28 Iga toidukorra kohta käivate andmete sisestamiseks kulub päris palju aega, samas on see aga hästi lihtne ja jõukohane kõigile. . Soovitan kõigile, kes hoolivad oma tervisest ning tervislikust toitumisest
nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid- · Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm
toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelemendi sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi. Väetisnormide planeerimise võimalused: 1. Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. 2. Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. 3. Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 32 Väetiste efektiivsus Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisannuse suurendamisel saagi juurdekasv väheneb pidevalt ja hakkab mingi koguse juures isegi langema.
ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid- · Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna