Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes. Quassimodo oli jumalaema kiriku kellalööja ja varjus pealmiselt kiriku müüride vahele. Ta armastas oma tööd väga, kuid kahjuks võttis see pidev kellalöömine temalt, ka kuulmise ning Quassimodo jäi kurdiks
ja Egiptus ootamatult pealetungi Iisraelile. NSVL oli neid selleks relvadega varustanud. * alguses läks pealetungijatel hästi, nad ületasid kanali ja tekitasid Iisraeli õhujõududele raskeid kaotusi, kuid Iisrael astus vastu. * 24. oktoober peatas ÜRO sõjategevuse ja kehtima hakkas vaherahu. * araabia naftamaad kehtestasid Iisraelit toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hindu 4x. * araabia riigid, eesotsas Egiptus, olid sõdadest väsinud. Egiptuse president Anwar Sadat ei soovind enam NSVLst sõltuda ja alustas demokraatlikke reforme. * USA vahendusel hakaksid Egiptus ja Iisrael suhteid normaliseerima. * 1977 tegi Sadat üllatusvisiidi Iisraeli, kus tunnustas esimesena Araabia riigijuhina Iisraeli õigust olemasolule. * 1979 sõlmisid Iisrael ja Egiptus vaherahu, millega egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades oldi pahane USA Makartism- senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või
ja elab muidu nii tavamõistes igavat elu on palju rohkem olnud tema ise, kui keegi teine, kes on rännanud ringi, teinud mitut tööd, pole end mitte ühegi kohaga ega inimeseda sidunud. See ei pruugi olla nii, kuid võib. Väga huvitav koht oli teoses see, kui Nööbivalaja ütleb Peerile, et iga inimene peab aimama, peab taipama mida Meister on tahtnud , et temast saaks: " Ent kui sa ei iial taibata suuda, mis Meister on sinuga mõelnud ja soovind, kas see siis põrmugi asja ei muuda?"- Peer Gynt , " Peab aimama seda , peab tajuma."-Nööbivalaja Kuidas seda mõista? Mina mõistan seda nii, et iga inimene peab andma alati endast parima, ükskõik mida ta ka ei teeks. Ja kui inimene on andnud endast parima, siis rohkem ei olegi tal teha ning selle eest tasutakse talle vääriliselt. Peer Gynt ei andnud endast kunagi parimat- mitte üheski asjas. Võib-olla ainult siis kui ta maja ehitas. Aga see on ainult üks piisk
Saksa otsustas seda takistada. Saksa keiser Wilhelm II läks ise kohale ja pidas kõne, mida Prantsusmaa käsitles kui jõhkrat väljakutset. Kõnes kaitses sultani iseseisvust, nõudis kõigile kauplemiseks võrdseid õigusi ja kaitsta Saksa huve Marokos. Saksamaa sõja asemel nõudis rahvusvahelist konverentsi Maroko asjus, kuna sõda oeks saksas olnud ebapopulaarne. Kardeti et inglise või vene isegi läheb prantsuse poolele. Saksa laevastik oli aga algstaadiumis. Sõda ei soovind ka Prantsusmaa ja nõustus konverentsiga, mis toimus 1906 Hispaanias. Otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja piirid. Prantsusmaa aga siiski sai koos Hispaaniaga õiguse juhtida Maroko politseid ja tolli Alzeeria piiril. I kriis näitas suure sõja tekkimise võimalust Euroopas. II kriis 1911. kevadel puhkes ülestõus Maroko pealinna Fesi ümbruses. Korra ja prantsuse alamate kaitsmine toodi ettekäändeks ja Prantse väed okupeerisid Fesi. Tundus et maroko läheb prantsusele
annaabi.ee 
