suurenenud/vähenenud (rahalise) võimu kui ka suurenenud/vähenenud (rahalise) vastutusega partnersuhtes, peres, töökollektiivis. Ja kohanemisoskused on inimestel teatavasti erinevad mõnel suurepärased, teistel jälle kehvemad. Miks mõned mehed ei suuda naisi võtta võrdväärsete äripartneritena ja kas naised üldjuhul üldse on võrdväärsed? Vastates küsimusel esimesele poolele, arvan ma, et taaskord on tegemist kohanemise ja kohanemisoskuste ning nende rakendamise soovi või soovimatusega. Küsimuse teisele poolele aga ei oska ma muud vastata, kui et aga miks nad ei peaks olema? Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes
õpilasele väga suureks kasuks. Lapsi peab õpetama oma mõtlemist ümber suunama, sest mõtlemine on eriline käitumisviis, mida saab õpetada. Neljanda osa nimi on ,,Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilase motiveerimine". Käitumisraskustega lapsed kipuvad olema tõrjutud nii kaaslaste poolt kui vahel tülpinud õpetaja poolt, kes ei pruugi neid meelega tõrjuda. Neile õpilastele näib olevat iseloomulik vähene huvi koos soovimatusega pingutada. Autor on rõhutanud motivatsiooni olulist, sest selle abil on võimalik õpilast õhutada positiivselt tegutsema, kasutades seesmisi kui väliiseid stiumeerimise viise. Õpetaja ja klassikaaslaste tugi, kiitmine ning märkamine on õpilasele suureks motivatsiooniks ja enesehinnangu tõstjaks. Eriline individuaalne kohtumise aeg, mida käitumistaastuse lähenemine võimaldab, on iseenesest võimsaks väliseks motivatsiooniallikaks. Ometi
Pikaajaliselt tööta olnud inimeste uuesti tööle rakendamine on aeganõudev ja kallis protsess. Sellele on tähelepanu juhitud ka paljudes teistes riikides. Näiteks Hollandi teadlased on järeldanud, et 55% pikka aega hõivest eemal olnud inimestest ei otsigi enam aktiivselt tööd ning nendest omakorda pool märkis, et nad on leidnud oma elule uue sisu ning soovivadki elada sotsiaaltoetustest. Tegemist on passiivse kohanemisvõimega ning soovimatusega teha pingutusi aktiivse arenguvõime taastamiseks. Hollandi teadlaste uurimistulemused on kooskõlas Ameerika sotsioloogide poolt läbiviidud samalaadsete uuringu tulemustega, kus rõhutati õpitud abituse probleemi. Kas kõik pikaajalised töötud peaksid tööturule tagasi pöörduma ning kas tööpoliitika kulutused peaksid olema eelkõige suunatud aktiivse arenguvõime toetamisele? Ilmselt ei ole see võimalik ega otstarbekas
aasta täiendavas õiendis paari aasta vanustele leidudele toetudes juba "Kolga mõisa keskaegsest substantsist", ei ole sellest mitte kui midagi hilisematesse teatmeteostesse sattunud. Ka Tamm, Vaiksoo, Markus ja ilmselt ka teised lähtuvad eeldusest, et Kolgast pole seni veel munkadeaegsest hoonestusest füüsilisi märke leitud. Võimalik, et selline info sumbumine juhtus pöördeliste poliitiliste sündmuste tõttu 1990ndate alguses, aga võibolla oli tegu Kirovi Kalurikolhoosi soovimatusega kulutada raha ja/või aega täiendavatele uuringutele ja pühenduda ainult olemasoleva kompleksi säilitamisele. Põhiliselt on uurijate tähelepanu all olnud peahoone, mis on kahtlemata väga huvitav ehitis. Kuid 24 sama palju küsimusi ja saladusi peidavad teenijate- ja valitsejamaja keldrid ning muidugi Kolga mõisasüdame maapõu. Allikad 1. Goeteeris, Anthonis
annaabi.ee 
