§ 8. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse vastuvõtmise otsustab Vabariigi Valitsus. § 9. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astumiseks esitab välismaalane sellekohase sooviavalduse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu. § 10. Välismaalase naine võib esitada sooviavalduse ilma mehe nõusolekuta. Samuti ei ole tarvilik mehe nõusolek, kui välismaalase naine soovib astuda Eesti kodakondsusse ühes alla 18 aastaste lastega. § 11. Sooviavalduses tähendatakse: 1) sooviavaldaja nimi ja perekonnanimi; 2) vanus; 3) perekonnaseis; 4) naise ja laste nimed ning vanus; 5) kodakondsus; 6) elukoht; 7) mis ajast elab alaliselt Eestis; 8) elukutse; 9) varaline seis; 10) teated karistatavuse kohta; 11) kas sooviavaldaja tunneb eesti keelt. § 12. Sooviavaldusele lisandatakse: 1) tunnistused § 11 tähendatud asjaolude kohta või tõestatud ärakirjad neist tunnistustest; 2) sooviavaldaja allkirjaga varustatud teadaanne, et ta loobub oma senisest kodakondsusest;
soovil (Riigikohtu Tsiviilosakonna toimetis nr 30, 1927). Selle õiguse kinnitas 22. oktoobril 1934. a antud perekonnanimede korraldamise seadus (RT 1934, 91, 735). Siseministri 26. novembri 1934. a perekonnanimede ja nimede korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka perekonnanimede õigekeelsusliku parandamise sooviga tuleb pöörduda selle omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, kelle juures peetakse sooviavaldaja perekonnakirju. Perekonnaseisuametnik pidi otsustama küsimuse, kahtluse korral aga esitama selle otsustamiseks siseministeeriumile. Keeleteadlaste poolt välja töötatud täpsemad juhised avaldati ajakirjas Eesti Keel (Elisto 1934). 12. veebruaril 1935 andis siseminister võõrapäraste nimede kirjutamise määruse (RT 1935, 15). Sellega pandi perekonnaseisuametnikele kohustus juhtida kodanike tähelepanu nende nimede võõrapärasusele ning võimalusele
1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe, üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et · määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind · püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul · jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga · kindlustada võimalikult palju sooviavaldajat, suurendada firma kasumit · hoiduda ebameeldiva reputatsiooni · määrata edasikindlustamisvajadus ja maht 5. Kindlustustoodete müük (olemus ja põhimõtte) Esmane etapp on kliendiotsing, mis toimub läbi otseposti sihtrühmale, tutvustusringkonna
kasutamine keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime. Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotleja peab esitama kollektiivkaubamärgi kasutamise eeskirja, mis peab sisaldama kaubamärgi kasutamiseks õigustatud isikute ringi, määratlema ühenduse liikmelisuse tingimused ja vajadusel kollektiivkaubamärgi kasutamise tingimused koos sanktsioonidega 37 Seega peab kollektiivkaubamärgi ühendus soovijatele võimaldama saada ühenduse liikmeks .st sooviavaldaja kaup peab olema samast piirkonnast, millele kollektiivkaubamärk viitab.38 2.2.2.4 Kaubamärgi ainuõigused ja litsentsid Kaubamärgi omanikul on ainuõigus kaubamärki kasutada kaupadel ja teenustel, millel kasutamiseks on kaubamärk registreeritud, ilma kaubamärgiomaniku loata ei ole kellelgi õigust kaubamärki kasutada. 35 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 36 .Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 37 Euroopa Ühenduse Teataja. L 011.20.12
annaabi.ee 
