Tema lend on kiire ja lainjas, toiduotsingul ripub ta tihti oksal, pea allapoole. Sageli hakkab sootihane lindude toidulauda külastama ja on inimese suhtes väga julge, nii et visa harjutamisega võib teda peagi õpetada inimese peopesalt toitu võtma. Kirjanduses leidub tihti viiteid sootihaste suurele ühtekuuluvustundele. Sageli tegutsevad nad kahe- või kolmekaupa, mis jätab mulje, nagu hoiduksid paarid kokku aastaringi. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip-dip-dip...". Sootihaseid võib meil kohata nii suvel kui ka talvel. Sügisel rändab osa sootihaseid (arvatavasti peamiselt samasuvised noorlinnud) meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Paarilise leidmisel annab isaslind emaslinnule seemnekese või mõne muu toiduiva. Kui emaslind selle vastu võtab, tähendab see nõusolekut ja siit peale jäävad linnud kokku. Pesamaterjali kannab kohale ja pesa ehitab emaslind üksi. Pesa ehitatakse puuõõnsusesse ja
tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind.
Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, tutttihaseid, sootihaseid, sinitihaseid, sabatihaseid. Kõik nad turnivad osavasti okstel, ripuvad kasvõi pea alaspidi. Iga puu ja põõsas uuritakse läbi äkki on kusagil mõni putukas peidus. Söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Nimetus tihane ja kõik selle variandid tiane, tiha, tihake, tihalane, tialane on sõnad, mis annavad edasi linnu häälitsust. Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga
sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki on kusagil mõni putukas peidus? Toidu otsimise ja söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Iga laps saab neid aidata, sest tihased käivad julgelt söögilaudadel. Neid söögilaudu või söögimaju võib igaüks aianurka või rõdule üles panna. Riputa kas või pekitükk niidi otsas õhuaknast välja
annaabi.ee 
