väiksemaarvuliselt. Enamasti lendavad nad talvel tunduvalt lõuna poole (H.Relve, 2001). Sinitihane on hulgulind (Mati Martin, 2001). Sinitihane ei ole looduskaitse all, aga ta piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab ka mitmete puude seemneid (Linnud"Eesti selgroogsed"). Pildil on sinitihane (Linnud"Eesti selgroogsed"). 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus) Sootihase nimi on eksitav, nimelt sootihane ei ela soodes, vaid elab parkides, leht- ja segametsades ja puisniitudel. Seetõttu öeldakse sootihase kohta ka salutihane (H.Relve, 2001). Sootihane ehk salutihane on väga sarnane põhjatihasele. Sootihane on pruunikashall, musta pea ja kurgulaiguga, väike tihane. (H.Relve, 2001). Põhjatihane on väike pruunikashall silmapaistmatu välimusega lind. Pealagi on must, selg ja õlad on hallid. Pea küljed ja külgkael on valged, kurgualusel on häguselt
Ta on nagu teisedki tihased väga liikuv lind. Tema lend on kiire ja lainjas, toiduotsingul ripub ta tihti oksal, pea allapoole. Sageli hakkab sootihane lindude toidulauda külastama ja on inimese suhtes väga julge, nii et visa harjutamisega võib teda peagi õpetada inimese peopesalt toitu võtma. Kirjanduses leidub tihti viiteid sootihaste suurele ühtekuuluvustundele. Sageli tegutsevad nad kahe- või kolmekaupa, mis jätab mulje, nagu hoiduksid paarid kokku aastaringi. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip-dip-dip...". Sootihaseid võib meil kohata nii suvel kui ka talvel. Sügisel rändab osa sootihaseid (arvatavasti peamiselt samasuvised noorlinnud) meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Paarilise leidmisel annab isaslind emaslinnule seemnekese või mõne muu toiduiva. Kui emaslind selle vastu võtab, tähendab see nõusolekut ja siit peale jäävad linnud kokku. Pesamaterjali kannab kohale ja pesa ehitab emaslind üksi
Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt. piiritajale), samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. Alustada võiks siiski nö. klassikalise pesakasti valmistamisega, millega saab igaüks joonist ja tabelit appi võttes kindlasti hakkama. Foto ja joonis: http://www.hot.ee/linnumaja/ 1.- Sootihase ja tutt-tihase suurustele lindudele 2 - Rasvatihase suurustele lindudele 3 - Kuldnoka suurustele lindudele 4 - Kakkudele ja jääkosklale Et valmiv maja ka selle elanikule meeltmööda oleks, tuleks tähele panna järgmisi näpunäiteid: jälgi, et naelad ei jääks pesakasti sisse turritama; põhi naeluta külgseinte vahele, mitte alla, nii püsib see kindlalt; soovitav on teha kastile kaldus katus, kuna sealt jookseb vihmavesi paremini maha ja kast peab kauem vastu;
viimistletumalt ehitatud linnupesi. Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades
täppidega. Haudevältus 12...15 päeva. Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga 1.2...1,6 aastat. Maksimaalne eluiga 8 aastat ja 6 kuud. Keha pikkus on 10...17 cm, tiiva pikkus 6,2..6,8 cm Sinitihane piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab mitmete puude seemneid. Sootihane Sootihase rahvapärased nimed on: halltihane, pajutihane, väike tihane. Levinud üle kogu Eesti. Üldiselt on liik levinud Euroopa keskosas. Arvukus on viimastel aastatel vähenenud. Elupaigaks on leht-ja segametsad, puisniidud ning soovõsad. Esineb ka parkides ja aedades. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga lind. Sootihane on Eestis paiga-, hulgu-ja rändlind. Sügisel rändab osa tihaseid meilt ära. Linnu
annaabi.ee 
