aianduses) kütteks) aianduses) Tabel 2. Soo põhitüüpide võrdlus (LaasimeT, Masing, 1995 järgi). SOO on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soo vasteks vene keeles - boloto, saksa keeles - das Moor uuemas inglise teaduskeeles - mire prantsuse keeles - marais soome keeles - suo. Inglise keeles eristatakse 5 soo-tähendusega sõna: marsh vesine roostik või tarnasoo fen lage madal- või siirdesoo swamp madal- või siirdesoomets bog raba moor nõmmraba või koguni nõmm
.. 0,0001%. 16. Clarki-Vernadski seadus Kõiki elemente on kõikjal, ainult analüüsi puuduliku tundlikkuse tõttu ei pruugi me neid antud süsteemis avastada. 17. Reljeefi mõju maastikele Reljeefi mõju on maastikuti erinev. On kindlaks tehtud nii suurte kui väikeste jõgede ärakande moodulid nii mägedes kui tasandikel. Mägedes on mehhaaniline denudatsioon suurem. Reljeefi madalamates kohtades, jõeorgudes ja järvenõgudes, kus pinnasevesi on maapinnale lähedal, tekivad tingimused soostumiseks, turba-madalsoo tekkimiseks. Eluviaalmaastiku mullatekke- ja murenemisproduktid kantakse pinna. ja pinnaseveega reljeefi madalamatele elementidele ja sellega mõjutatakse sub- ja superakvaalsete maastike kujunemist 18. Diskreetsus ja pidevus Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse
praegu ja tulevikus. (Kimmel, 2001: 22) Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, mis on Eesti soode monitooring ning miks ja kuidas seda tehakse. 3 Mis on soo? Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni
Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks. 1. Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid. 1. Kleistumine õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas- pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a
Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks. 1. Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid. 1. Kleistumine - õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes
poolt rajatud, püsivad või ajutised; märgalad on küllastatud veega, mis on kas seisev, voolav, mage, riim- või soolane vesi, hõlmates seejuures ka merealad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit TURBAALA on selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22%. Madalsoo, soo arengu alam (enamasti esimene) aste, on rohketoiteline (eutroofne), sest põhja-,pinna- ja üleujutusvesi toovad sisse mineraalaineid; vee kareduse järgi eristatakse lubjarikkaid ja - vaeseid madalsoid. Läbivooluline metsastunud madalsoo on lodu. Siirdesoo, turbalasundi tüsenedes kujuneb järgmine aste - siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo
annaabi.ee 
