vaadata. Veidrikud soovitavad naaklemise lopetada ja vaadata *Armastust kolme apelsini vastu*, sest sellele ei leia teatritukkide seas vordset. Esimene vaatus. Kuningas on mures, et tema poeg on suremas hupohondria katte. Arstide sonul paastab Printsi vaid naer. Pantalone teeb ettepaneku kutsuda narr Truffaldino, et too korraldaks *haige* ravimiseks ja naerma ajamiseks suurejoonelisi vaatemange ning pidustusi. Kuninga soosija, maag Celio kaotab kaardimangus peaminister Leandro soosijale, kurjale noiale Fata Morganale ja seab kuningriigi, Kuninga ja Printsi saatuse suurde ohtu. Kuninga vennatutar printsess Clarice loodab Leandro abiga Printsi tappa ja tousta koos Leandroga troonile. Uudised peatselt toimuvatest pidustustest viivad Clarice endast valja, kuid Smeraldina toob haid uudiseid peole tuleb maskeeritud Fata Morgana ja teda nahes ei hakka Prints kindlasti naerma. Truffaldino puuab asjatult koita Printsi tahelepanu. Peole ilmub maskeeritud Fata
Viimane kirjutatud pärast ,,Don Quijotet" ja pidi seda zanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam. 1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani peategelase, kuulsusest ja kangelastegudest unistava õilsa rüütli. ,,Don Quijote" Tekst algab pühendusega nimekale soosijale ja on allkirjastatud autori rõelise nimega. Jutustus Don Quijote elust ja surmast tähendas uue inimese ja uue kirjanduszanri romaani sündi. Tema avastuseks oli kaasaeg, teemaks utoopia, humanistliku müüdi hukkumine. Romaani lõpp on helge ja nukker. Unistuse ja reaalsuse kokkusobimatuse tunnetamisest tekkis uus kirjandus. Selle kõige olulisem zanr on romaan. William Shakespeare (1564-1616) 36 näidendit, SONETTE ( lõi inglise soneti)
hullemaks teha. Selle tegelik ajend oli Speeri soov säilitada töökorras ettevõtteid ja tootmisüksusi. Ta vajas panti, mida tal vajaduse korral hea tahte märgina Lääne võidukatele pakkuda oleks. Sisimas nägi Speer end juba pärastsõjajärgse Saksamaa ülesehitusministrina. Oma eespool kirjeldatud teoga asus Speer Hitlerivastasele positsioonile. Sellele vaatamata pöördus ta veel kord Riigikantseleisse tagasi oma soosijale viisakusvisiiti tegema. Mitte romantiline tundepuhang ei ajendanud teda oma metseeniga hüvasti jätma, vaid hirm Hitleri järeltulijaks nimetatud saada. Seisnuks Speeri nimi Hitleri rezhiimile järgneva valitsuse nimekirjas, takistanuks see mehe päästvat koostööd sõja võitnud liitlastega. Hulljulge lend ümberpiiramisrõngas asuvasse Berliini tasus end ära. Neljasilmavestluses määrati Hitleri järglaseks Dönitz. Speeri ei mainitud Hitleri testamendis sõnagagi
) pööre vt süzee. pühendus teose alguses olev lühike tekst, mis ütleb, kelle või mille mälestusele on teos pühendatud.Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco: Tõenduseks oma kirglikust poolehoiust olgu need El Creco altarid pühendatud aulikule senjoora Elena Sansinena de Elizaldele, kirjasõna ja kaunite kunstide soosijale tema avara hinge ja peene vaimu imetluses. RAMON R raamjutustus ka -novell, -romaan; eepiliste teoste kompositsioonivõte. Raamjutustuses esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. Näiteks: Aino Kalda (18781956) "Barbara von Tisenhusen". Mõnikord kasutatakse raamimise võtet ka selleks, et siduda teemalt või laadilt erinevaid teose osi tervikuks
annaabi.ee 
