Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart. Tuntumad on Pähnisaar ja Pikksaar. (EL6/2007) Rabamassiivi idaosas paiknevatel rabajärvedel peatub rändeajal palju soo- ja veelinde. Kaitsealale jäävad ka metsise mängupaigad. (LOODUSE TEEJUHT)
Enn Soosaare tõlkelooming hõlmab aga ka niisuguseid autoreid, nagu F. Scott Fitgerald, Thornton Wilder, Bernard Malamud, James Baldwin, Truman Capote, John Updike, Richard Brautigan, Patrick White, I. B. Singer, E.L. Doctorow, J. M. Coetzee, I. Fleming, John Le Carré jpt. Ta on saanud ka mitmeid auhinde tõlgete eest. Aastatel 1979 1987 pidas ta nädalalehes ,,Sirp ja Vasar" autorirubriiki ,,Tõlkeraamatuid lehitsemas" Kuid kõige paremini mäletatakse Enn Soosaart taasiseseisvunud Eesti ühe mõjuvõimsama avaliku arvamuse kujundajana, kes esindas rahulikku vaatenurka ja läbikaalutud argumente. Soosaare ühiskondliku mõtlemise ideaal oli mõistlik mõõdukus, äärmustest hoidumine. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Soosaar 2) http://www.ohtuleht.ee/257793 3) http://www.postimees.ee/223171/suri-enn-soosaar/ 4) http://www.tlu.ee/? LangID=1&CatID=2583&ArtID=129&action=article
. Emajõkke suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv Luutsna jõgi. Selles lõigus on Emajõgi kõige sügavam. Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala) Peipsi äärsel madalikul on Emajõgi aeglase vooluga, 80-120 m lai ja 6-7 m sügav. Põhi on mudane. Siin on kujunenud ainulaadne soode ja luhtade maastik. Kuna soo pind on tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. 6 Emajõgi suubub Peipsisse kolmes harus: koosa jõgi vasakul, peaharu keskel ja Kalli jõgi paremal. Suudmeharude vahe on 5 km. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi
kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. 4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2). Maastikupilti mitmekesistavad ka kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub. See ala on reservaat. Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha). Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid
lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, 5 et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Seega on Meenikunno raba nn. "rippuv" soo. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets. Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt
annaabi.ee 
