( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust), emotsionaalse kohanemise oskused (hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida). (Krull 2000: 369-370) Andersoni jt (2001) klassifikatsiooni tähenduses aitab PQ4R mudeli järgimine kaasa järgmiste õppe-eesmärkide saavutamisele: faktiteadmine ja konseptuaalne teadmine (sisumõõde) ning pea meeles ja saa aru (soorituslik mõõde). (Krull 2011: 2. loeng) Mudeli etappide läbimiseks vajalikud õpitegevused on järgmised: 1. Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest, Sellele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali
Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsuseteooria järgi? Soorituslik mõõde pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, lingvistiline hinda ja loo. loogilis-matemaatiline ruumiline 12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed
(tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele
Nende püstitamine eeldab osutamist nii sisulisele kui ka soorituslikule aspektile. Õppe-eesmärkide kahemõõtmeline formuleerimine Konkreetsete õppe- ja kasvatuseesmärkide püstitamisel puutume alati kokku kahe dimensiooniga: sisulise ja soorituslikuga. Nii on neid võimalik esitada tabelitena – Sisu (vertikaalis) ja sooritsena (horisontaalis). Sisulise korral loetletakse, milliseid õppematerjali sisulisi komponente silmas peetakse ehk sisu loetelu. Soorituslik – mida õpilane peab õpitavast valdama ehk soorituslikut oskused väljendavad õpilase sisu omandamist. B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad: Eesmärkide taksonoomiad ning klassifikatsioonid kirjeldavad nende (eelpool) eesmärkide saavutamist väljendava käitumise põhiliike, aga BLOOMI koolkonna õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomiad võimaldavad kirjeldada õpitulemusi kognitiivses, afektiivses ja psühhomotoorses valdkonnas. Kognitiivne taks. – Bloom et al
annaabi.ee 
