kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest. DIGIPÄÄ̈DEVUSMUDEL Digipädevusmudel aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Pädevusmudel kirjeldab digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus. DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST: ■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt.
3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt
Ei, võimalusi eesmärkide konkretiseerimiseks on palju (ehk üldisema eesmärgi saavutamiseks on sageli võimalikud erinevad teed konkreetsete eesmärkide saavutamisena). 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? Neli võimalust sõnastamiseks tegevustena: (1) sisu loeteluna, (2) õpetaja tegevusena, (3) õpilase tegevusena ning (4) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt). (Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S
võimalikud erinevad teed konkreetsete eesmärkide saavutamisena). Välja valitud konkreetsete õppe- ja kasvatustöö eesmärkide saavutamise puhul saab rääkida vaid ideaalide tõenäosuslikust saavutamisest. Konkreetsete õppe- ja kasvatustöö eesmärkide tõhusamaks püstitamiseks tuleb koolis lähtuda õppe- kasvatustöö eesmärgistamise põhitõdedest. 3) Kolm varianti konkreetsete õppe-kasvatuseesmärkide sõnastamiseks. (1) õpetaja tegevusena (2) õpilase tegevusena (3) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt) 4) Konkreetsete õppe-eesmärkide kahemõõtmeline sõnastamine. Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. Õpetajate igapäevases kõnepruugis on küllalt levinud osutamine vaid sisulisele küljele. Nt emakeelest antakse õpilastele õppida alust, öeldist, määrust, täiendit jne. Kuigi õpetajal on samal ajal
annaabi.ee 
