lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis) jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700. Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Reljeef Viidumäe looduskaitseala jaotatakse reljeefi alusel kolmeks osaks: idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala (Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana) keskel astang madalamal rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis liitub Saaremaa
Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Et Viidumäe paikneb Kuressaare ja Vilsandi ilmajaamadega võrreldes sisemaal, siis pole
Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, sõltuvalt liigikäsitlusest ja juhuliikide esinemisest, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Kliima
keskjooksul 0,5-4,5 m ja alamjooksul 0,3-12,0 m. Kõige laiem ja sügavam on jõgi 1,5 km kaugusel suudmest, Linnamäe veehoidlas. Jõeoru laius on keskjooksul 200-800 m ja alamjooksul 50-1500 m ja jõeoru sügavus keskjooksul 2-7 m ja alamjooksul 3-40 m. Taimestik. Taimestiku liigirikkus, hulk ja koosseis jõeosades erineb oluliselt. Kümnes uurimislõigus leiti kokku 32 liiki soontaimi. Ühes uurimislõigus varieerus soontaimeliikide arv vahemikus 5-15 ja soontaimede katvus alla 10% kuni 60%. Soontaimedest on jões sagedaim ja ohtraim liik järvkaisel. Levinud on ka harilik konnarohi, harilik kuuskhein, ussilill, kollane vesikupp, pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks. Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik.
1900900 aastat tagasi, iseloomustab pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine. I aastatuhande algusest pärinevad vanimad vikatileiud. Uue kultiveeritud liigina kasvatatakse köietoorainet kanepit. Subatlantikumi nooremas osas (10000 BP) omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust ilmuvad 18. saj. alguses. Märgatavalt suureneb tulnukate ja kultuurist metsistuvate taimede osakaal uute soontaimeliikide lisandumise kiirus on viimasel kahel sajandil olnud keskmiselt kolm liiki aastas. Umbes 700800 aastat tagasi sagenesid eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu: a) Arktilisel kliimaperioodil (13 000 BP) mandijääst vabanenud maismaa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega,
annaabi.ee 
