Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. 20. Versailles`rahu ja selle tingimused- saksamaa ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas 1 maailmasõja. Versailles`rahu- Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uud poliitiline süsteem. Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, kaotas kõik meretagused alad, kehtestati saksamaa relvajõudude ülempiir, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda
Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele. 9)Versailles' rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis. 10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms. Rahulepingu säteted: Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir(100 000 sõdurit ja 4000 ohvitseri). Keelustati kindralstaap. Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale. Saksamaalt võeti ära kõik asumaad. Otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista. 10)Rahvasteliit Rajati 1919 aastal.Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon. Eesmärgiks oli mitte lasta riikidevahelistel tülidel enam sõjaks muutuda. Rahvasteliidust jäi välja üks võimsamaid riike USA, seega muutis see Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma eesmärki.
8. Kuidas kärbiti Versailles’i rahulepinguga Saksamaa territooriumi, millised sõjalised piirangud kehtestati? Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, millel 53,4% olid sakslased. *Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsusmaale *Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale -Kehtestati relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri) -Sõjaväekohustuse keeld (sõjaväe pidid moodustama vabatahtlikud) -Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, allveelaevu, suuri sõjalaevu 9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? 1920. aastal; eesmärgiga parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada julgeolekut, rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine. 10. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1882, 1907; 1914 28. juuni, 1916; 1918 märts, 3. 1918 11. nov; 1919 Pariisi rahukonvrents, 28 juuni 1919; Franz Ferdinand,
Reinimaa demilitariseeriti, Saarimaa anti 15.aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla. Saksamaa pidi maksma ulatuslike reparatsioone ehk pidi sõja võitjatele sõjakahjud hüvitama. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sealhulgas 4000 ohvitseri) Sõjaväe pidid moodustama vaid vabatahtlikud ehk kehtis sõjaväekohustuste keeld. Kindralstaap keelustati Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu, allveelaevu Kõik, mis Saksamaa sõjalaevastikust järgi oli jäänud, anti Suurbritanniale. I maailmasõja tulemused: 1) Euroopa poliitilise kaardi muutumine uued riigid, dünastiate kukutamine endise Vene keisririigi küljest eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria-Ungari keisririigi asmele tekkisid aga Austria vabariik, Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik. Ja osa lagunenud
Sõjaplaanid Saksamaa 1. Saksamaa oli kaotanud Esimese maailmasõja. 2. Pariisi rahukonverentsil koostati Versailles' rahuleping Saksamaaga. See nägi ette: * Saksamaa loovutab 1/8 oma territooriumist; * keelati ansluss Austriaga; * demilitariseeriti Reinimaa; * Saarimaa anti 15 aastaks okupatsiooni alla Prantsusmaale; * Saksamaale pandi peale ulatuslikud piirangud; * kehtestati relvajõudude ülempiir; * kindralstaap keelustati; * keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu; * Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale; * Saksamaalt võeti ära kõik tema asumaad; * otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista (ei saanud kunagi teoks). * kehtestati reparatsioonid kohustati Saksamaad maksma võitjatele 132 miljardit kuldmarka. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei lubatud ja nemad otsustamise juures ei olnud. Nemad kutsuti alles pärast rahulepingute projektide valmimist.
määratlemata reparatsioonid (reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale) 6. Kehtestati Sak. relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri) 7. Reichswehr sõaväe pidid mood. Vabatahtlikud (sõaväekohustuse keeld) 8. Kindralstaap keelustati 9. Keelati omada lenuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu a allveelaevu 10. Sak. laevastiku jäänused anti Sbr.le 11. !! Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid need Ingl. Sadamas ära (21.juuni 1919 Scapa Flow`s ) Põhjalikult : · Versailles'i rahuleping Saksamaaga kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis
annaabi.ee 
