üldse erakordselt suured, Mart Laari kaudsete arvutuste järgi võidi rivist välja lüüa kuni 170 tuhat meest, neist võis langenuid olla 35 tuhat. Isegi kui need arvud on liialdatud, on selge, et Eesti Laskurkorpuse jalaväel vedas, et teda põrgukatlasse ei saadetud. Tervikuna toodi korpus rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, mil rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni eelsalga, kuhu kuulus üle 40 soomusmasina ja ohtralt jala- ja suurtükiväge. See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviielanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes
45. tankipolgu roodukomandöri Belkini mälestuste kohaselt tuli tal tankipark nädala jooksul kolm korda välja vahetada. Sinimägedes olid ründajate kaotused üldse erakordselt suured: võidi rivist välja lüüa kuni 170 000 meest, neist võis langenuid olla 35 000. Kogu korpus toodi rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, kui rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni eelsalga, kuhu kuulus üle 40 soomusmasina ja ohtralt jala- ja suurtükiväge. See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviilelanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis,
konfliktidest. Sellepärast olid paljud tema ideed ajendatud sõjalisest otstarbest. Ta tundis suurt huvi sõjatehnika vastu. Ta mõtles palju kaitsvatele linnamüüride ehitamisele. Samuti lõi ta joonised sildadest, mida oleks võimalik lahti võtta ja mujal üles panna, kaitsekraavidest ja salajatest maa-alustest varjenditest, kuhu inimesed võiksid peituda. Joonised relvadest, hiigelsuurest katapuldist, mitme rauaga tulirelvast, massiivne amb, mortiir ja leegiheitjad. Ta mõtles välja ka soomusmasina(Phillips 2006: 48-49). Leonardo õppis maalima tundma seda detailselt vaadeldes. Ta jaoks oli millegi nägemine selle uskumine. Ta ei toetunud teiste teadmistele, vaid eelistas ise kõik välja uurida. Kõikidest uurimustest ei paista see kusagil välja selgemini, kui tema inimkea alastes töödes. Teda huvitas inimese keha, kuidas kehas lihased, luud ja organid töötavad. Ainus viis selle teada saamiseks oli inimesi lahata. Oma arvestuse kohaselt lahkas ta rohkem kui 30 inimest ja
Sakslaste käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena. 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati rüütliristiga. Neis lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Osa punaüksusi põgenes Tallinnast laevadel Leningradi suunas, kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele. Toimus ajaloo suurim konvoilahing, kus sakslased uputasid 200st teele läinud laevast umbes 60. Koos laevadega hukkus ligi 16 000 inimest, nende hulgas ka palju mobiliseeritud eestlasi. Saksa miinilaevastiku juhti korvetikapten Friedrich Brilli autasustati Eesti vetes toimunud lahingutes teisena rüütliristiga. 14. septembrist kuni 21
kohaselt -- kapral. Prantsuse Võõrleegion on kuulus oma vahvuse poolest kogu Prantsuse Armee hulgas ning mina püüan mitte eesti sõjamehe nimele häbi teha. Märkmeid leegionäri päevikust Jõulupühade ajal, a. 1947, kirjutab Lillemaa, et ta jõudis just tagasi üle kuuajaliselt sõidult, mis oli teda viinud tugipunktist umbes 1000 km eemale. Ta oli teinud selle tuuri 12-tonnise soomusmasinaga, olles sellega autokolonnidele kaitseks, millised olid keskmiselt 30 masinat suured, ja soomusmasina järel oli veel kahur. ,,Linnadest välja ei tohi ükski masin ilma kaitseta minna, ja kui keegi seda siiski teeb, on tema tagasitulek rohkem kui kahtlane. On olnud palju juhtumeid, kus leegionärid tapetud -- pea või jalad ja käed äraraiutud -- nagu kommunistlikel timukatel ikka on olnud kombeks teha." Kirjas seisab veel, et jõulud möödusid vaikselt. Süüa ja juua oli aga küll ning samuti maiustusi. Ka ei puudunud jõulukuusk säravate küünaldega, mille all jagati leegionäridele
Sakslased eraldasid Tallinna vallutamiseks kolmediviisilise XLII korpuse (kindralleitnant vabahärra Raitz von Frentz ). 20.-25.augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse . Venelased kaotasid 7500 meest . 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna Saksa 505 . rügemendi III pataljon , mille ülem oberstleitnant Gottfried Weber sai selle eest esimesena Eesti lahingutes rüütliristi . Tallinnas võeti vangi 11.500 venelast , saagiks üle 90 soomusmasina , ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Venelased põgenesid Tallinnast laevadel Leningradi suunas , kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele . Algas ajaloo suurimaid konvoilahinguid, kus sakslased uputasid 200 teele läinud laevast umbes 60 kokku 16.000 inimesega . Saksa miinilaevastiku juht korvetikapten Friedrich Brill sai võidu eest teisena Eesti lahingutes rüütliristi. 14.septembrist - 21.oktoobrini puhastati Eesti saared , kus võeti vangi üle 15
annaabi.ee 
