põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale nende kasvab siinsetes metsades liik Terminalia tomentosa-ebatavaliselt kõva puidu ning halli soomuselise koorega puu,samuti tantaripuu,mis uhkeltab kevadeti oma suurte kollaste õitega. Linnud
See on algul munakujuline seejärel kellukjasja kumer ning lõpukslameneb laiaks.Kübara pinnal on suured tumepruunid,kübaranahast moodustunud soomused,mis turritavadheledama põhja pinnal. Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.Ühtlase jämedusega jalg on 25-35cm pikk,alusel paksenenus.Jala pinnal on laiuti tumepruun vöötmuster.Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehme.Lõhn ja maitse meentavad pähklit.Safransirmik on suure sirmiku sarnane soomuselise kübaraga ja rõngaga jalal,kuid ei kasva siiski sama suureks.selle ühevärviline ja sile.Seeneliha muutub puudutamiselpunakaks.Safrnsirmik kasvab okasmetsades,kuusikutesja kuusehekkides.Safransirmik on söögiseenena kasutuskõlblik,kuigi mitte niihea kui suur sirmik.Õrnalt mõrjamaitselised safransilmikud tasub enne söögiks valmistamist läbi keeta. Koostajad: Markus Agar ja Argo Jõesalu
Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk. 10 Kahepaiksed on olulised toiduvõrgus, hävitavad haigust kandvaid putukaid ja muid aiakahjureid, kasutatakse ravimitööstuses, toiduks ja lemmikloomadena. Ptk. 11 Roomajad jagunevad: sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14
Krokodillid Kilpkonnad 5700 liiki 0% 3% Maod 2700 liiki 31% Kilpkonnad 300 liiki Krokodillid 23 liiki 65% Roomajaid on üle 8700 liigi Kuiva soomuselise Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim nahaga Teine tase Hingavad ainult Kolmas tase Neljas tase kopsudega Viies tase Järglased arenevad maismaale munetud munades Roomajate olulised ühised tunnused eine tase sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
kudedesse. Seetõttu on oluline alustada ravi haiguse varases staadiumis. On hea teada, et kui nahavähk on diagnoositud ja ravitud õigel ajal, on tervistumise võimalus 95%. Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult avastada. See on suuteline levima rohkem kui basallrakk-kartsinoom. Lamerakk-kartsinoom esineb ühel kujul järgnevast: *Kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel. *Lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel.Melanoom See on kõige tõsisem nahavähi vorm ja peamine nahavähi surmade põhjustajaid. Melanoom võib areneda ükskõik, kus su kehal, normaalsel nahal või olemasoleval sünnimärgil, mis muutub pahaloomuliseks.Melanoom esineb meestel tihti peas või kaelal, naistel on seda tüüpi vähki rohkem kätel või jalgadel. Melanoomi hoiatusmärgid on näiteks:
kasvaja nahal ja limaskestadel. Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult 17 avastada. See on suuteline levima rohkem kui basaalrakk-kartsinoom. LK esineb ühel kujul järgmiselt: (derma.ee 23.02.2009) · kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel; · lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel. 4.2.1 Riskifaktorid (derma.ee 23.02.2009) · Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest; · Naha pigmendi vähesus; · Organismi immunoloogilise seisundi langus; · Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur;
annaabi.ee 
