Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995
poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak, mis mõne aja pärast lõpetati. See oli ohtlik ka riigile. Probleem olid ka mustanahalised
-1960. aastail arenes majandus kakskolm korda kiiremini kui teistes riikides ja seda imetlusväärselt kiiret arengut nim. Jaapani majandusimeks. Ida ja lääne süntees Jaapan kes tahtis areneda EU-likkuks hakkas väliskogemusi, teadmisi ära kasutama ning oma kultuurilise pärandiga ühendamist. Seda nim. ida ja lääne sünteesiks. Findlandiseerumine Soome hakkas vaatamata NSV liidule ajama oma riigi asja, mis tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks.
doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures, vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a
5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega) Kekkoneni välispoliitika oli aktiivne neutraliteedipoliitika
Marshalli plaan ehk Euroopa taastamise programm oli Trumani doktriini konreetne ellurakendumine Marshalli plaan oli USA rahaline abi Euroopale. Kommunistid leidsid suurt toetust Itaalias ja Prantsusmaal. Et kommunismi suuremat levikut takistada, aitas USA Euroopa riigid kriisist välja. Marshalli plaani raames said abi Lääne-Euroopa riigid, NSVL ja temast sõltuvad riigid lükkasid abipakkumise tagasi, samuti lükkas abipakkumise tagasi Soome (soomestumine, finlandiseerumine Soome pidas oma poliitikas silmas eelkõige NSVLi ja NSVLi huve). Jugoslaavia (mis oli NSVLi mõjusfääris) otsustas USA abi vastu võtta ja see tingis, et tema majanduslik areng oli parem kui teistel. Ühtlasi läks Jugoslaavia tülli NSVLiga. USA pakkus oma abi euroopas 1947-1952. Öeldakse, et abi anti 13 miljardi dollari väärtuses, samas on välja toodud, et abi anti 17 miljardi dollari väärtuses. Trumani doktriiniga toimus Lääne- Euroopa ülesehitamine
annaabi.ee 
