Eesti- ja soomerootslased Soomerootslased ja soomerootslus Soomerootslastest ja soomerootslus üldiselt. Soomerootslased põlvnevad peamiselt kaluritest Meedia: ja maaharijatest, kes XII algul Soome lääne- ja lõunarannikule ning saartele elama asusid. Ajalehed Kuna Soome oli 650 aastat Rootsi riigi Soomerootslaste poolt asustatud aladel on koosseisus, on rootsi keelt Soomes räägitud võimalik kätte saada ligikaudu 15 rootsi keelset ajalehte
Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas Lapimaal on aga palju külmem. Kolmveerand Soomest on kaetud metsaga, põhja pool aga lamedad metsatute lagedega mäed, mida nimetatakse tundruteks. Soome rahvas on eesti rahvaga suguluses, me oleme mõlemad pärit läänemeresoomlaste rahvaste hulgast ning soome-ugri keelkonnast. Valdavalt elavad Soome soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule
SOOME Pindala: 337 000 km² Rahvaarv: 5 100 000 Haldusjaotus: 12 lääni Pealinn: Helsingi Rahaühik: Mark Linnastumine: 60% Sündimus: 11 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 77 aastat. Põllumaj. % SKP-st 7 Tööstuse % SKP- st 37 Teeninduse % SKP- st 56 SKP $/in. 20 000 Eksportkaubad paber, masinad, kemikaalid, metallid, puit Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. (joon. 4). Administratiivselt jaguneb Soome 12 lääniks, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel....
Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama
Skandinaavia haritlaste ja eliidi kultuuriline ja poliitiline liikumine 19.sajandil. Aluseks lähedane keelesugulus ja keelte lähedus ja läbipõimunud ajalugu. Taotles Rootsi, Taani ja Norra omavahelist liitu või vähemalt nende omavahelise koostöö arendamist (nagu Kalmari Unioon keskajal) Poliitiline skandinavism Sai alguse Rootsi ja Taani üliõpilaste hulgas 1830.aastatel (Lundi ja Kopenhaageni ülikoolides) Ühispõhjamaised üliõpilaskoosolekud (1856---). Osalesid ka soomerootslased, fennomaanid mitte, ka norrakate ja islandlaste boikotte. Konflikte Saksa maailmaga toetas Taanis Skandinavismi levimist, konkreetse abi ootamine Rootsilt. Mõned Rootsi skandinavistid unistasid 1850. aastatel Soome liitmisest Rootsi koosseisu (ei saanud külapinda Soomes). Skandinavismi ümberkujundamine Poliitilise skandinavismi läbikukkumine 1864. Rootsi ei andnud sõjalist abi taanlastele Taani/Saksa sõjas. Kultuuriline skandinavism
annaabi.ee 
