Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki.
Pataljon lagunes, osa mehi üritas pääseda Lääne-Eestist Rootsi. Klooga laagris olnud ohvitserid korraldasid vastupanu Keilas ja Harudevahel. Saksamaale taganenud soomepoisid pandi väljaõppele 20. ED üksustesse Neuhammeri laagris. Alates veebruarist 1945 oldi rindel Oderil ja Sileesias. Sõja lõpul taganeti Tsehhimaale. Mehed langesid sõjavangi või põgenesid Läände, kust vabanedes siirdusid Kanadasse, USA-sse ja Austraaliasse. Kokku oli neid koos Rootsi põgenenutega u. 1000 soomepoissi. Eestisse jäänud soomepoisid ja sõjavangist vabanenud püüdsid kohaneda uute oludega, jääda ellu. Olukorrast tingituna mindi ka metsavennaks, ligi 300 vangistati ja saadeti sunnitööle. Osa suutis saada isegi kõrghariduse. Soomepoiste hulgas oli andekaid loovisikuid, nii näiteks vähemalt 10 arvestatavat kirjanikku. Tagasitulekuga Eestisse täitsid mehed oma kohuse kodumaa ees, aitasid kolmeks nädalaks peatada vaenlase edasitungi Tartu all
Kolmas tee oli käidud kibeda lõpuni. Suur unelm Eesti iseseisvuse taastamisest ei täitunud, ehkki väideldi kangelaslikult ja kanti suuri ohvreid. Kolmas tee kulges läbi Soome. Soome kaudu olid sidemed Läände, siin oli tegevusvabaduse Eesti suursaadikul ja Eesti seltsil. Soomes sündis Eesti jäägriliikumine, õpetati noori eesti vabatahtlikke, saadi lahingukogemusi. Siin sündis tunnuslause: Soome vabaduse ja Eesti au eest. Kõik need seitse soomepoissi on erinevate väljaõpete ja lahingute kõrvalt suutnud omandada hea hariduse ning töötada erinevates eluvaldkondades. Nad on väga austusväärsed mehed. Kindlasti ka eeskujuks tänapäeva noormeestele, kes ei oska oma elu hinnata ja seda korralikult kasutada ja veel enam teise riigi armeesse vabatahtlikuna minna ning sellega oma elu ohtu seada. Teosest sain väga palju uusi ajaloolisi teadmiseid ning parema ettekujutuse
naised, vähemal määral ka perekonnad, kes jäid sinna ootama olukorra normaliseerumist kodumaal või hakkasid otsima võimalusi edasiliikumiseks Rootsi. Osa Soomes võidelnutest põgenes hiljem Soomest Rootsi, kuid orienteeruvalt kuni 500 kodumaale tagasi pöördunud meest liitus pärast Eestisse jõudmist Saksa sõjaväega ja taandus rinde lähenemisel Saksamaale, kokku jäi pärast sõda läände vähemalt 1344 soomepoissi. Kuna sakslastel oli nii rindele, kui tagalasse mehi vaja hakati neid idaprovintsidest juurde värbama. Erinevates Saksa sõjaväeüksustes teenis 59 000- 70 000 eestlast. Kuid sõjas sai surma orienteeruvalt 10 000- 14 000 meest ja umbes 10 000 saadeti hiljem kodumaale, lisaks endiste ajateenijatele pöördus erinevatest Euroopa riikidest kodumaale tagasi veel ligikaudu 10 000 eestlast Lahkumine kodumaalt elavnes taas 1944. aastal, kui rinne jõudis Eesti territooriumile.
annaabi.ee 
