, Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Raamatute puhul, milles on toodud peatükkide autorid tuleb loetelu koostada järgnevalt: peatüki autori perekonnanimi koos initsiaalidega, raamatu ilmumisaasta, peatüki pealkiri, raamatus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat tuleb kirjutada vastavas keeles raamatus), toimetaja(te) või 24 koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.), raamatu pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 3: Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
1. Kosmogoonia ja Sampo tegemine (runod 1-10), 2. Lemminkäise elluäratamine (11-15) 3. Põhjala pulmad (16-25) 4. Lemminkäise kättemaks (26-30) 5. Kullervo (31-36) 6. Võitlus Sampo pärast (37-49) 7. Väinamöise lahkumine (50) Lõppsõnad. Lönnroti loodud on ka eepose keskne teema: Kalevala ja Põhjala võitlus ning Kalevala kasvamine Põhjalast võimsamaks. Eepos kujuneb valguse ja pimeduse, heade ja kurjade jõudude võitluse kirjelduseks. ,,Kalevala" andis tõdemuse, et soomekeelsel luulel on sügavad juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus ,,Mehiläise" väljaandjana, Snellmanni ,,Litteraturbladi" tegevutoimetajana ning tema teedrajav töö soome vanasõnade, mõistatuste ja loitsurunode publitseerijana ja kommenteerijana. Koostas ka soome-rootsi sõnaraamatu. Muinasjutu ja ajaloo leidja Topelius Pärit rootsikeelselt Pohjanmaalt
Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Kogumike puhul (samad nõuded kehtivad ka neile raamatutele, milles on toodud peatükkide autorid) tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaaliga, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku/raamatu (ingliskeelsel väljaannetel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa või kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat/kogumik tuleb tõlkida vastavas keeles raamatus/kogumikus) toimetaja või koostaja, kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: 27 teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel
Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed.
annaabi.ee 
