3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest
Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned.
kasvamine, valmiku ül aga paljunemine) · Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Need on kilpnäärmehormoonid (türoksiin T4 ja tri-iodotüroniin T3); annavad 4 võimalust: organi kasv, surm, remodelleerimine või respetsifikatsioon. Metamorfoosil on oluline rakkude surm apoptoos, mida indutseerib T3 hormoon lõpuste ja saba rakkude lagunemine. Remodelleerimise käigus saadakse kullese pikast sooltorust lühem kudede ümberkorraldamisel ei tekitata uusi rakke juurde, vaid olemasolevaid paigutatakse ümber. Keele arenguks kasvatatakse uus lihas, mida kullese staadiumis pole. Kullese kolju on kõhreline ja neuraalharja päritolu. Täisk kolju on neuraalharja päritolu luukude. Respetsifikatsioon: Metamorfoosil maks sünteesib ensüüme, mis on vajalikud uurea tootmiseks (vee kokkuhoid ja maismaaline eluviis). T3 aktiveerib täisk maksa geenid ja
Vees väljub munast vastne koratsiid, kes liigub keha pinda katvate ripsmete abil aktiivselt edasi. Koratsiidi neelavad alla vaheperemehed aerjalalised vähid Copepod, Cyclopoidae, Diaptomidae. Nende vähikeste kehas muutub koratsidi piklikuks ripsmeteta vastseks protserkoidiks. Koos aerjalalisega peab protserkoid sattuma lisaperemehesse kalasse. S. pungitii lisaperemehe osa täidavad luukarits (Pungitius pungitius) ja ogalik (Gasterosteus aculeatus). Protserkoid tungib sooltorust kala kehaõõnde, kus kasvabki järgmise arengujärgu vastseks plerotserkoidiks, kes võib kala kehas kasvada väga suureks peaegu täiskasvanud parasiidi pikkuseks. (lisa 10) Seejuures kujunevad plerotserkoidis välja peaaegu kõik elundid, ning ka suguelundkond jõuab märkimisväärse küpsusastmeni. Vastavalt vageltangu kasvule hakkab kala kõht paisuma, parasiit rõhub kala siseelundeid ning võib kala kehaseina purustada ja vette sattuda
annaabi.ee 
