1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants valss-3osaline sujuv paaristants,18saj Austriast marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos
Nii saigi rebasest Matthise sõber ja hoolealune. Enne kui Matthisest ametlikult raekooli õpilane sai, õpetas Vestigentorius teda kodus. Koolis läks tal üldiselt hästi, ta sai koolikaaslastega hästi läbi. Koolis sõbrunes ta klassivenna Andresega. Aeg-ajalt sattus Matthis ka sekeldustesse. Näiteks ükskord võttis ta kooli oma rebase kaasa, kuid jäi õpetajale sellega vahele ja sai valju noomituse. Jõulude ajal laulis Matthis Vestigentoriuse kantaadis sooloosa Oleviste kirikus. Õpetaja oli temaga väga rahul ja Matthis oli väga õnnelik. Kuna nende raekooli koor oli tänu Matthisele palju parem, kutsuti nad Vastlapäeval esinema Mustpeade majja. Nad esitasid seal allegooria, milles Matthis kehastas Õnne. Pärast esinemist kohtub Matthis pürjermeistri tütrega, kes talle väga meeldima hakkab. Selle väga hea esinemise eest kingib raad igale esinejale ühe killingi. See killing aga toob Matthisele pahandused kaela.
pidulikumaks ning uhkemaks, kuid see osa ei kuulu enam 3. osa juurde vaid hoopis 4. Kuna pala oli nii lühike oli raske sellest suurt üldmuljet saada. Samuti oli ta oma kola poolest pigem ettearvamatu ning mitte mitte väga kindla struktuuriga. Küllap iseloomustas see Smetena elu ning elukäike. Esitajate poolt oli pala aga väga hästi edasi antud ning oli kuulda, et tegemist oli professionaalse kvartetiga. Eriti alguses mängiv tsello mängis oma sooloosa nii laulvalt ning pehmelt, kui võimalik ning kõrval oli seda väga mõnus kuulata. Pala oli küll kirjutatud e-mollis kuid see ei andnud väga selgelt kõlada, kuna see oli meloodia poolest nii kontrastne, et oli raske arusaada, mis helilaadiga tegemist on. Üldkokkuvõttes mulle aga siiski meeldis pala, sest ta oli veidike unistama panev ning kõik keelpillid olid teineteisega väga heas kooskõlas.
ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 3. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone 4. Prantsusmaa maalikunstis valitses klassitstistlik suund 5. Barokk ei ole ühtlane ja üleeuroopaline stiil Vokaalmuusika ABA da capo al fine Ooper ja oratoorium Esimene ooper 1597 Firenzes Jacopo Peri 1637 esimene ooperiteater 17. sajandi lõpuks 18 ooperiteatrit Veneetsias Ooper= näitemäng, kus kogu tekst kantakse ette lauldes Sooloosa-solist Rahvas-koor Saade-orkester Ooperikeeleks jääb itaalia keel Populaarsemad teemad antiikajastu ja ajalugu Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper 1600 esimene oratoorium Roomas Oratooriumis näitemängu pole, vaimulik teema Ooper ilmaliku teemaga Georg Friedrich Hendel (sakslane, kuid oma heliloojaks peavad inglased) 1685-1759 Tema isa pööras ta haridusele väga tähelepanu Vokaalmuusika suurteosed
annaabi.ee 
