Moon. 1978. aastal suri Keith Moon ennasthävitava elustiili tõttu. Bänd jätkas uue trummari Kenney Jones'iga, kuid 1983. aastal mindi ametlikult laiali. Nad tulid hiljem kokku mitmeteks üksikuteks esinemisteks, mille seas olid näiteks heategevusüritus Live Aid ja bändi 25. aastapäev. 2002. aastal suri John Entwistle, kuid Daltrey ja Townshend jätkavad The Who'na esinemist. Algusaastad-Enne The Who'd mängis Roger Daltrey bändis The Detours, kus mängis soolokitarri. Kui 1961. aasta suvel vajati basskitarristi, kohtas Daltrey tänaval endist koolikaaslast John Entwistle'it, kes parajasti kandis enda isetehtud basskitarri. Daltrey kutsus ta bändi ja Entwistle nõustus. Kuna peagi vajati ka teist kitarri, soovitas Entwistle oma tuttavat, kellega oli varem bändides koos mänginud, Pete Townshendi. The Detoursi muusika oli tugevalt mõjutatud rythm and blues'ist, mis oli tol ajal väga populaarne
AC/DC kontsert 22. juulil 2015.aastal käisin ma perega Soomes AC/DC kontserdil. Kontsert toimus Hämeenlinnas äsja valminud Kantola sündmuspargis. AC/DC kontserdit võib pidada 2015. aasta suve suurimaks rokk-kontserdiks Soomes. AC/DC on maailmakuulus Austraalia päritolu hard rock ansambel. AC/DC rajasid vennad Malcolm ja Angus Young Sydneys 1973. aastal. Lauljaks oli siis Dave Evans. Angus Young on siimaani AC/DC koosseisus. Ta mängib soolokitarri. Hetkel on lisaks temale bändis veel Cliff Williams, Brian Johnson, Stevie Young ning Chris Slade. Kuigi tavaliselt peetakse bändi hard rocki ja heavy metali teerajajaks, liigitavad liikmed enda muusikat rohkem rock'n'rolliks. AC/DC albumeid on müüdud üle 200 miljoni eksemplari. Album ,,Back in Black" on maailma paremini müünud albumite hulgas teisel kohal. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool
Neid peetakse maailma kõige esimeseks rock’n’roll bändiks. Nad olid ka esimesed, kes julgesid country ja western’i stiili kokku segada hea rütmi ja blues’iga. Nii sündiski rock’n’ roll. Bill Haley & The Comets’i originaalsed liikmed (pildil) : • Johnny Grande (78) mängis klaverit. • Marshall Lytle (74). mängis bassi ja laulis. • Joey Ambrose (74) mängis saksofoni, samuti laulis. • Dick Richards (84) mängis trumme. • Franny Beecher (83) mängis soolokitarri. Kõik viis elavad tänaseni. Razzle Dazzle Aitäh kuulamast!
muusikalise materjali tõlgendamiseks dialoogina. Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö. kristalliseerumisprotsessi tulemusena muutus aktuaalseks neis järgmisele tunnetuslikule tasandile omane reflektiivne projektsioon. Kõige meeldejäävamate detailidena võib sellistest motiividest välja tuua soolokitarri eremiitlikud akordid. Ülesehituselt meenutas see kõik kohati Arvo Pärdi muusikat. Oli vägagi intensiivseid lõike, kus muusikud andusid interpretatsioonile ilma igasuguse hellituseta. Sellistel puhkudel purunes bändi ja orkestri vaheline vastasseis ja partiid sulasid ühte. Pinge kruviti üles ja järeleandmisi tehti vaid selleks, et taas massiivse lainena tagasi tulles kuulaja esteetilist närvi valusalt näpistada. See valu oli magus ja mõjus lunastusena, kuna lõpuni minek vabastas
sit down show, kus Elvis esitas oma 50ndate kuulsaid lugusid fan'idega ümbritsetud laval istudes ja mõne raevukama esituse ajal ootamatult püsti karates, eirates selliselt etteantud esinemiskava nõudeid. Juhtmed kippusid lühikeseks jääma, mikker kukkus mitmel korral statiivi küljest, seda ehedamana mõjus esitus ise. Laval oli teiste saatemuusikute hulgas ka legendaarne Elvise kitarrist Scotty Moore. Pärast suurepäraselt esitatud lugu "Love Me" haaras Elvis ootamatult Scotty soolokitarri enda kätte. Scotty kitarr oli Gibson Sunburst Super 400. Elvis andis sundimatu liigutusega jahmunud Scotty'le oma akustilise J-200 Gibsoni. Elvisega laval viibinud rockikuninga legendaarne trummar D.J Fontana jälgis toimuvat kohkunult, kuna ta teadis, kuivõrd hoolas oli Scotty oma kitarride suhtes. Fontana meenutab laval kogetut: "Scotty ei olnud ilmselgelt asjast eriti vaimustuses. Elvisel oli komme kitarre loopida ja teadsin, et Scotty kartis ka seekord Elvist nõnda tegevat
sit down show, kus Elvis esitas oma 50ndate kuulsaid lugusid fan'idega ümbritsetud laval istudes ja mõne raevukama esituse ajal ootamatult püsti karates, eirates selliselt etteantud esinemiskava nõudeid. Juhtmed kippusid lühikeseks jääma, mikker kukkus mitmel korral statiivi küljest, seda ehedamana mõjus esitus ise. Laval oli teiste saatemuusikute hulgas ka legendaarne Elvise kitarrist Scotty Moore. Pärast suurepäraselt esitatud lugu "Love Me" haaras Elvis ootamatult Scotty soolokitarri enda kätte. Sellisena sokeeris Elvis 1968. aastal paljusid kes uskusid, et Elvis suri tõelise rocki jaoks juba viiekümnendate lõpus. 1968.a. come back ja Scotty kitarr Elvise käes kummutasid selle väite juba paari looga. Samuel Roy meenutab oma raamatus, et Elvis võttis Scotty'lt laval kitarri, kuna Scotty mäng meenutas talle paljuski 50nendate stiili, kuid Elvis laulis nüüd hoopis erinevalt.
See aga tõi kaasa laialdased vastuväiteid muusikatööstuselt, kuna selline defineerimine ei austanud selgeid sotsioloogilisi erinevusi popmuusika (singlipõhine muusika, mis on suunatud teismelistele) ja rock-muusika albumipõhine muusika täiskasvanutele) vahel. (TNEB vol 26 2003 lk 830, 831) Rokkmuusika on 1960. aastail tekkinud levimuusika liik (EKSS 2009), mille tunnused on: · Tüüpkooseis, kuhu kuulvad lauljad, elektrikitarrid (soolokitarri, rütmikitarr), basskitarr, löökpillid (trummikomplekt) ning klahvpillid (klaver, elektriklaver või süntesaator) · Kõlale annavad iseloomuliku värvingu elektriliselt võimendatud heli ja elektripillide heliefektid · Enamik rock-muusikast on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki (joonis 1) · Muusika iseloom on tihti jõuline, ulatudes mõnes stiilis isegi agressivsuseni
annaabi.ee 
