Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi, organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 6.6 KLASSIFIKATSIOON DISPERSIOONIKESKKONNA JA DISPERSE FAASI OSAKESTE VAHELISE MÕJU ALUSEL 1. Lüofoobsed süsteemid. Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid
· Lüofiilsed süsteemid. Vastastikused mõjujõud suured; veekeskkonna puhul kutsutakse süsteeme hüdrofiilseteks Süsteemideks. · Peale dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõjustuse tuleb arvestada ka dispersse faasi osakeste vahelisi mõjutusi. · Vabadisperssed süsteemid. Dispersse faasi osakesed pole omavahel seotud ning süsteemi struktuur-mehhaanilised omadused on praktiliselt samad kui puhtal dispersioonikeskkonnal. Neid süsteeme nim soolideks. · Struktureeritud süsteemid. Neis moodustavad dispersse faasi osakesed omavahel küllaltki tugevaid ruumilise struktuure; struktuur-mehhaanilised omadused lähenevad tahke aine omadustele. Neid nim geelideks. 57. Analüütilise keemia eesmärk · Analüütilise keemia eesmärk on mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Millised ained on uuritavas objektis? Kvalitatiivne analüüs Kui palju on neid aineid uuritavas objektis? Kvantitatiivne analüüs
81. Tähtsamad looduslikud polümeerid. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja nukleiinhapped. Pinnanähtused ja adsorptsioon 82. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 mmmm. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. 83. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod)
keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela Jaotatakse happelisteks(vahetavad atioone) ja aluselisteks(anioone). vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on VA on üldiselt pööratav, VA on aeglasem kui molekulaarne A; VA dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained
vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste
süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "sõber"). Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus. Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest "solutio" lahus) 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas.
Farmaatsias aine eeltöötlus – võetakse palju proove, mille analüüsimise eesmärgiks on lõpptootest ebapuhtuste eemaldamine. PINNANÄHTUSED JA ADSORBTSIOON 88. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. OSAKESTE SUURUSE JÄRGI Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 sedimenteeruvad kiiresti (lihtdispersioonid, on eraldatavad tavalise filtreerimisega
See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. 82. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 mmmm. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. 83. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse.
Paljud dispergeeritud süsteemid kannavad sõltuvalt koostisosade agregaatolekust spetsiifilisi nimetusi. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi,organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) Aatomid ja molekulid ühinevad ja moodustavad ideaalse väikese kristalli. Kristall kasvab, aga see jääb peatselt katki, kuna kristalli moodustamise agregaadid 'lähevad
annaabi.ee 
