Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained kahjutusks.Kaksteistsõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.Rasvu lõhustatakse lipaasi abil.Edasi suubub toit peensoolde,kus vajalikud totained imenduvad läbi sooleseinte verre.Peensoole imendumise muudab paremaks see et soole sinu katavad kurrud.Soole seinu suurendavad ka hatud,mis muudavad soole seinad sametiliseks.Peale vajalike toitainete imendumist liigub mittevajalikud ained jämesoolde kus elavad paljud bakterid kes toituvad meile mitte vajalikest ainetest.need bakterid kaitsevad meid tõvestavate bakterite eest,mis kinnituvad soolteseintele.Meile mitte vajalikud ained on algul vedelad kuid kui nad jõuavad
rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja
rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja
Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks, rasvad muutuvad tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusele võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes. Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi
rasvu.Erinevalt süsivesikutet ja valkudest mis on peensoolde jõudes juba soaliselt seedunud hakkavad rasvad lõhustuma põhioliselt alles siin. Lipaas on ensüüm,mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.Lisaks kõhunäärme nõre ensüümidele teg. Siin ka peensoole enda nõre ensüümid. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooled süsivesikud,valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad.Toitainete imendumine on nende lõhustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse.Igasse soolehattu siseneb veresoon mis hargneb seal võrgustikuks.Peale veresoonte on hattukesed ka väiksed lümdisooned.Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre,rasvade koostiosad lümfisoontesse.
tekib ammoniaak, mille bakterid imavad endasse. Bakterirakus sünteesitakse ammoniaaki kasutades kõiki vajalikke aminohappeid ja pannakse aminohapetest kokku bakteriraku valgud. Vatsas bakterid paljunevad väga kiiresti ja üks osa neist liigub koos söödaga mööda seedekulglat edasi. Looma seedefermentide toimel lagundatakse bakterirakud, bakterivalk lõhustatakse aminohapeteks ja aminohapped imenduvad läbi sooleseinte verre. 1 g karbamiidi loetakse ratsioonides võrdseks 2 g seeduva proteiiniga. Karbamiidi ei söödeta koertele, kassidele, karusloomadele, hobustele ja sigadele. Võib sööta lehmadele ja lammastele. Optimaalsed keskmised kogused: 1* lehmale 150 g päevas 2* lambale 10-15 g päevas Karbamiidi söötmisel tuleb silmas pidada: 1* Söötmist alustatakse 10-14 päeva pikkuse üleminekuperioodiga
Köömnelisand ergutab seedenõrede eritumist, soodustades nii toidu seedimist. Eriti oluline on see just rasvasemate toitude puhul. Raviotstarbel kasutatakse peamiselt köömnete vesi- või alkoholtõmmiseid. Vee- või piimapõhine köömnetee aitab leevendada soolegaasidest tingitud valulisi vaevusi: siin avaldub köömnete kui looduslikku päritolu kohaliku tuimesti mõju. Kõhuvaevuste leevendamisele aitab kaasa seegi tõsiasi, et köömnetes leiduvad ühendid lõõgastavad sooleseinte silelihaseid, mille kokkutõmme ja lõdvestumine meie tahtele ei allu. Eestlastele on köömen oluline juba selle poolest, et kasvab ja viljub täiesti rahuldavalt siinses kliimas. Üks köömnete menu põhjus on kindlasti selle taime ulatuslik levik ja muude looduslike maitsetaimede vähesus meie looduses. Eesti keeles on seda taime ristitud paljude nimetustega: keemled, keemlid, köemlid, köömlid, kömmlid, köömlad, köömred, küümlid, küömned, küümned jne
Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus KNS: aktiveerub alanevate juhteteede talitlus. Kaasub ärevus, sõrmede värin, kiirem hindamine Aldosteroon mõjutab: - neerudes nefronis torukeste süsteemis Na tagasiimendumist verre. Koos Na’ga imendub Henle lingust verre tagasi ka osa vett. - Suureneb Na imendumine peensoolest verre. Kortisooli toime: 37
Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus KNS: aktiveerub alanevate juhteteede talitlus. Kaasub ärevus, sõrmede värin, kiirem hindamine Aldosteroon mõjutab: neerudes nefronis torukeste süsteemis Na tagasiimendumist verre. Koos Na’ga imendub Henle lingust verre tagasi ka osa vett. Suureneb Na imendumine peensoolest verre. Kortisooli toime: mitmed ainevahetuslikud (metaboolsed) toimed. Need on eriti olulised just (osalise)
annaabi.ee 
