soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab limastekstade põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt, paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust. Haigusnähud:kõhuvalud, oksendamine, nõrkus, iiveldus ja krambid. ESCHERICHIA COLI Soolebakter elab põhiliselt imetajate soolesikus. Nad toodavad Kvitamiini ja elavad jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi. CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või
TULEMUSED: Coli-laadsed bakterid puuduvad. Jõevees on 3818 PMÜ/ml ja kraanivees kordades vähem ehk 102 PMÜ/ml kohta. KÜSIMUSED: 1. MIS ISELOOMUSTAB COLI-LAADSEID BAKTEREID? TUNTUMAD ESINDAJAD? Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakteritesugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini.[1] E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle
Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 1.4. Escherichia coli Escherichia coli, teise sõnaga Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. E. coli optimaalne kasvutemperatuur on 37 °C. 1.5. Bacillus cereus
Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. Escherichia coli Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukondakuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest,kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107– 108 mikroobirakku/g
Endospoor säilib idanemisvõimelisena peremeesraku lüüsimiseni. Nt New Mexico kõrbest 800 m sügavuselt endise ookeani alalt välja kaevatud soolakristallidest isoleeriti idanemisvõimelised bacilluse spoorid. Need soolasetted olid 250 milj. aastat vanad. 59. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Mõned mittesuguliselt paljunevad seened võivad paljuneda spooridega. Ka aktinomütseetidel moodustuvad suguta paljunemise spoorid. Merisea soolebakter Metabacterium polyspora moodustab rakus mitu endospoori. Seega on tal endospoorid ka paljunemisvahendiks. 60. Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Toimub DNA replikatsioon, moodustub 2 kromosoomi, mis moodustavad niiditaolise struktuuri. Kromosoomid liiguvad raku eri poolustele ja moodustub rakuvahesein, mille tulemusel tekib 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub endospoor
annaabi.ee 
