jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid. Selle all on soolarikka veega ookean. Veekihi paksus 10 kuni 300 km. Pealispind on jää ja kivimite segu ning esineb mitmeid maastikutüüpe. Kallistol on kaks silmatorkavat pinnamoodustist : Valhalla ja Asgard. Seal on väga hõre atmosfäär, mis sisaldab peamiselt süsihappegaasi.
Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv,pistaatsia),lehed hõbedased eukalüptid Loomastik on vähene Inimesed kasutavad oliiviõli,kasvatavad vilju,korki,turism. Keskkonnaprobleemid.... Mõisted: Oaas: ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal Soolajärv: soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine õletab magevee juurdevoolu Soolak: soolarikka pinnasega ala kõrbevööndis Kõrbestumine: kõrbete tekkimine ja laienemine Vahemereline kliima: lähistroopilised kliimavöötmes mandrite lääneosas kujunev kliima,päikseline suvi,vihmane talv Mangroovtihnikud: troopiliste merede varjatud lahtedes kasvavate puude tihnik.
Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil Atlas of Europe) Mulla sooldumine · Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes kihtides. · Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-
tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi, lambaid, kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola. Kõrbestumise peamine põhjus on ülekarjatamine. Kõrbed laienevad lõuna suunas kiirusega 6 km aastas. 7.Mõisted: oaas- ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soolajärv- soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine ületab magevee juurdevoolu. soolak- soolarikka pinnasega ala kõrbes. Kõrbestumine- kõrbete tekkimine ja laienemine, põhjustatud looduslikest teguritest ja inimmõjust. Lähistroopilised loodusvööndid 1. Asend: Lähistroopilises kliimavõõtmes. 30. ja 40. kraadide vahel. 2.Kliima: Vihmane talv ja kuiv suvi. Alla 4 C ei lange temperatuur. Vahel võib saadada lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt. VAHEMERELISED ALAD: 1.Asend: 30.ja 40. kraadi vahel. 2.Kliima:
pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles piirkonas on põhjaveed üldreeglina sooladerikkad, koos selle veega tõusevad ülesse ka vees lahustunud soolad ja leiab aset muldade sooldumine, tekivad spetsiifilised mullad nagu solontsakid ja solonetsid. Omakorda sõltub veel nende muldade omadused sellest, missuguse soolarikka põhjaveeg aon tegemist. Kõige hirmsamad on soodasolontsakid, seal ei kasva enam mitte midagi. MULLA ÕHK JA ÕHUREZIIM Vesi ja õhk on antagonestideks. Kui mulda tungib palju vett, siis vesi surub mulla pooridest õhu välja ja vastupidi. Toimub atmosfääri ja mulla õhuvahetus, tsirkulatsioon. Mulla õhk mõnel juhul võib oluliselt erineda koostilselt atmosfääriõhust, eriti, kui on tegemist liigniiske või tihenenud mullaga
annaabi.ee 
