Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad.
võim läks üle kuninga kätte ning tema otsustas kõike. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal). - Mazarin (Louis XIV ajal). Mille poolest on eriline Versailles’i loss ja park? - lossi park piiratud 40 km müüriga; pargis erinevad väikesed lossid; loss olid kuningate ja kuningannade elu-ja tseremooniaruumid; suured ja uhked saalid, kus peeti pidusid. Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? - kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.
Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk
viinamarjapressile ja leivaküpsetusahjule. Talupojal tuli kõik need õigused välja osta, näiteks maksta õiguse eest oma kodus leiba küpsetada. Kirikule maksid talupojad kümnist, mida võeti nii saagist kui ka loomade juurdekasvult. Kuningale maksid talupojad taille'd (maks kogutulult), pearaha (iga inimese pealt) ja maamaksu. Eriti vihatud olid kaudsed maksud riiklik lisa kaupade hindadele. Kõige kurikuulsam oli soolamaks, mis tegi soola nii kalliks, et rahvas oli peaaegu valmis soola tarvitamisest loobuma. Seetõttu kehtestati normid, kui palju iga inimene pidi soola ostma. Tööstus Prantsuse tööstus oli vaadeldaval perioodil veel manufaktuuride staadiumis. Vanadeks traditsioonilisteks tööstusharudeks olid kalevi-, lõuendi- ja osalt metallitööstus. 18. sajandi teisel poolel tekkis nendes aga seisak. Uuteks arenevatek harudeks olid siidi- ja puuvillatööstus, metallitööstuses relvatööstus
Kiievi vürstiks sel ajal Svjatopolk, 1097 avastatakse Kiievis Svjatopolki vastu vandenõu. Ühels prganiseerijaks olnud ka Vladimir Monomahh. Olukord segane ja rahutu. Vladimir otsustab seda ära kasutada, sõlmib Olegi ja polovetsidega liidu. Kuna Kiievi bojaarid polovetside tõttu ei toeta Vladimirit, lahkuvad väed Kiievi alt. Vladimir saadab salaagendid Svatopolki õukonda, et seal pahateod kirja pandaks. Svjatopolki ajal kehtestatakse Kiievis soolamaks ja monopol. Ainult vürstil õigus soolaga kaubelda. Ja kalliks hinna panna. Kui Svjatopolk sureb, siis tekib soolamäss. Rahvas soolaladusid rüüstama ja kui juba neid, siis ka teisi ladusid. Mäss puhkes suures Kiievis. Nüüd Kiievi bojaarid leiavad, et ainsana suudaks korda luua Vladimir MOnomahh, bojaarid kutsusid ta vürstiks (1113-1125 valitsusaeg). Tema ajal Vana-Vene riik ühtne , suudab teatud määral riigi ühtsust taastada. Vladimir Monomahhi ajal antakse välja laiendatud õigus
annaabi.ee 
