Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein
kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9.sooldumine- aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale. Mulla degradatsioon- inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon.
Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel. Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld,
väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. (PKÜ, lamminiidud) Rannaniidud Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud tasased ja madalad karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee otsese mõju piirkonnas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus. Paljude varem kultuurmaastikus tavaliste taime- ja loomaliikide suurimad säilinud populatsioonid on tänapäeval seotud karjatatavate rannaniitudega (Estonica.org, rannaniidud). Paljudele taime- ja loomaliikidele on rannaniidud ainsaks elupaigaks. Samuti on rannaniidud olulised rändlindude peatus- ja puhkepaikad nende pikkadel rännetel. (Natura2000, rannaniidud) Rannaniidud (nagu nimigi ütleb) on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal
ehk alvarid on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuitoitainerikka mullaga paepealsed alad. Nad on tuntud kadakase karjamaa nime all. Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised, kuid värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel ainult Lõuna-Rootsis.Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Neid on seal üle 3000 hektari. Erinevalt sisemaa niitudest on rannaniitudel palju soolalembeste taimede liike. Kohati esinevad haruldased soolakud.Mereäärsetel rannaniitudel on paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealad. Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu kogu rannaniidule võib 510 aasta jooksul levida pilliroog.(3) 1.7.3 Sood Soome järel ja Kanada ees on sooderohkuselt Eesti maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et
annaabi.ee 
