Lähis-Ida Antiigimuuseumis Stockholmis. Pärast näitust Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis rändab näitus edasi Kopenhaageni Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia Arhitektuurikooli ja Alhambra Muuseumi Granadas.Olles ametliku poolega ühele poole saanud, tahaksin rääkida natuke näituse olemusest ja sellest, mis mulle seal siis õigupoolest meeldis ja mis vastukarva oli. Enim meeldis mulle näituse ruumiline mõju. Ekspositsioon ise asus soolalao keldrikorrusel, kus siis kunagi füüsiliselt soola hoiti ja hiljem esimesele korrusele töötlemiseks viidi. Näitusesaali madalad võlvid ja ruumi vähem kui kolossaalsed mõõdud tekitasid eriti hubase meeleolu. Valgustus oli soe ja mahe, ei tekkinud tunnet, nagu viibiks suures ja külmas kunstigaleriis, vaid pigem nagu oleks hea sõbra kodus külas.Oli tunne, nagu ei tahakski lahkuda. Fotod, mis rippusid võlvidelt olid üsna suured ja selged
jaanuaril 1991. aastal dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Hoone avati publikule 7. juunil 1996. Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. 2004. aastal külastati Arhitektuurmuuseumi näitusi 22 276 korral Kusjuures Arhitektuurimuuseumi näitused olid publikurohkemad kui Rotermanni soolalao kaasaegse kunsti näitused, mis räägib inimeste kasvavast huvist arhitektuuri vastu ja teisalt ka mõnetisest võõrandumisest kaasaegsest kunstist. Antud muuseumist valisin kaks maketti väljas olevast maketinäituselt. Tallinna Draamateater. 1910. Arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Hoone sai ehitatud 1906. aastal peetud arhitektuurikonkursi võitjate poolt. Võistlus oli Tallina sajandialguse rahvusvahelistest võistlustest suurim- laekus 61 projekti. Monumentaalne
19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere
asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus erinevates muuseumitundides ja kunstistuudiotes saavad osaleda nii lapsed kui noored. 1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on
Kuid ka hiljem, 1970.-80. aastate neofunktsionalistlikus arhitektuuris leiab sageli Aalto motiive, enim ehk Toomas Reinu loomingus, kuid ka Hannes Sepmanni, Peep Jänese ja teiste töödes. Aalto mõju Eestis on seega tunduvalt suurem kui vaid kolm eespoolvaadeldud projekti, mis ta Eestisse tegi. Aalto 100. jubelit tähistati 1998. aastal ulatuslikult mitte ainult Helsingis, Jyväskyläs ja New Yorgis, vaid ka Tallinnas ja Tartus. Rotermanni soolalao galeriil oli märtsis Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Aalto fondi korraldatud näitus Aalto: Kolm objekti Eestis. Sama näituse toomisest Tartusse oktoobris kujunes tõeline suursündmus, seda tänu Soome Instituudi initsatiivile. Näitusega ajastati professor Tammekannu villa müügidokumintide allakirjutamine Turu Ülikoolile, täpsemalt Turu Ülikooli Sihtasutusele. Soome Instituudi Tartu osakonna eesvõttel korraldati Tartu Ülikooli
Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus erinevates muuseumitundides ja kunstistuudiotes saavad osaleda nii lapsed kui noored. 1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006
annaabi.ee 
