keema külma vette, kusjuures 1 kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse vürtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevalmistatud zelatiin, kuni see sulab. Kalasüldil lastakse jahedad tarduda. 10.Milliste lisanditega serveeritakse soolakalu? Lisandiks sobib või, mugulsibul, sibul- ja murulauk, sidruniviilud, praetud saiaviilud. 11.Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Marineeritakse värskeid, keedetud või praetud kalu, samuti soolakalu. Kala laotakse happekindlasse nõusse või klaaspurki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12.Millistest suupistetest koostatakse kalavaagen?
Seened kupatati, pigistati pressi all kuivaks ja soolati sisse. Seda sai süüa leiva kõrvale või lisada supile, pudrule. Lääne-Eestis seeni ei söödud. [] Kalatoidud Kuna kala rikneb kiiresti, siis hoiustati seda soolatult. Soolasilk oli üks tähtsamaid leivakõrvaseid. Silgusoolvesi oli üks tavalisemaid kastmeid. Soolakala (räimi, rääbiseid, ahvenaid jt) söödi tavaliselt otse tünnist võetuna leivakõrvaliseks, piimasupi või kördi kõrvale. Vahel küpsetati soolakalu ning silku vardas või restil sütel. [] Teine säilitamise viis oli vinnutamine kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist hoiti neid verisoolas. Vinnutati räime, lesta jt väiksemaid kalu; suurematest haugi, latikat, siiga. Toiduks kasutati samuti nagu soolakala või keedeti leent. [] Värsket kala sõid randlased pea iga päev. Sisemaa rahvas sai seda harva. Värskest kalast keedeti leent, tavaliselt vee ja piimaga, lisati jahutummi, tangu või kapsast
kohal. Marju söödi tavaliselt küpsemise ajal kohapeal. Ainult jõhvikaid hoiti toorelt talvekski. Ida-, Lõuna- ja Kagu-Eestis korjati ja söödi palju seeni. Kupatati ja pigistati pressi all kuivaks ning soolati sisse. Kalatoidud Toidulaual on olnud kala üsna oluline. Kõige tavalisem hoiuviis oli soolamine. Silgusoolvesi oli ka tavalisemaid kastmeid, kuhu söömisel leiba kasteti. Kalapüügihooajal käidi sisemaal kala vilja vastu vahetamas. Vahel on soolakalu keedetud ning silku vardas või restil süte peal küpsetatud. Teine kalade säilitamise viis oli vinnutamine, s.o kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist (räime, lesta, haugi, siia, latikat) seisid kalad lühikest aega verisoolas, mis nõudis vähem soola kui sissesoolamine. Värsket kala sõid randlased püügihooajal peaaegu iga päev, sisemaa rahvas sai seda harva. Lühikese leemega, vähese vedelikuga keedetud kala söödi leiva kõrvale, hiljem kartuliga.
Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Vormi põhja võib eelnevalt asetada maitserohelise leht, keedetud porgandi viile, sidruniviile. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevaatlikult zelatiin, segatakse, kuni see sulab, seejärel valatakse vormidesse kalatükkidele. Kalasüldil lastakse jahedas tarduda. Enne serveerimist võetakse see vormist välja. 10. Milliste lisanditega serveeritakse soolakalu? Väikestele soolakaladele sobib lisandiks: või, mugulsibul, sibula- ja murulauk, sidruniviilud, praetud saiaviilud. Soolaräime lisandiks sobivad ka keedetud kartulid. Suuremate soolakalade lisanditeks sobivad praetud või röstitud saiaviilud, või, sidruniviilud ja maitserohelised. 11. Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Väikesed kalad marineeritakse tervelt või fileedena, suured kalad tükeldatult. Väikeste
annaabi.ee 
