Siis tohib nimetada teda keedusoolaks. Keedusoola liigitatakse mitmesuguste erinevate näitajate järgi näiteks: peensuse (jäme, peenike), puhtuse (rafineeritud - lisaained on ära võetud, rafineerimata), saamise ja töötlemise ning keedusoola sisalduse järgi. Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk kivisool väga hea kala soolamisel. Meresool Pan-sool mineraalsool. Sobib hästi südamehaigetele. Seltinsool - mineraalsool Jodeeritud sool - juurde on lisatud joodi
tegevuseks. Pagaritooted Sool on oluline komponent toodete tekstuuri ja maitse parendamisel ning maiustustes maitse täiustamisel. Maitseained ja kastmed Maitseainete segudes sool on põhikoostisosana või lisandina. Siin on oluline koht terasuurusel, millest oleneb koostisosade koospüsimine või segude paakumine. Kastmetes on sool maitse rikastaja ja säilitusaine. Hoidised Siin toimib sool maitseparandajana, säilitusainena ja käärimisprotsessi ,,kontrollijana". Soola hangiti soolakaevandustest. Ka praegu on põhilisteks keedusoola allikateks soolane merevesi. On välja arvutatud, et kui kogu maailmameres leiduv sool maismaale laiali laotada, kataks maad 150 meetri paksune soolakiht. Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola. 7 3.2. Veepehmendaja Liigne hulk kaltsiumi ja magneesiumi muudab vee karedaks. Kare vesi on aga kulukas,
Oksiidid on sellised, mida võib kohe sulatusahju panna, sest nende raua sisaldus on üle 60%. Rauaaja asulates ikka rohkelt keraamikat- paksuseinalised nõud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks ja peenkeraamika toidu serveerimiseks. Oli ka pronksist ja kullast nõusid, kuid need rohkem seotud matuserituaalidega. Rauaajal hakati tootma ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi. Puidujäänuseid on leitud Hallstadi soolakaevandustest ja veelalustest asulatest. Peamiselt tööriistade käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel olnud, aga ka siidi ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks, punaseks ja siniseks. Hallstati matused: Hochdorf 1500 eKr. Suur-suur kääbas, u 8 m kõrge. Mehematus. Sees oli hauakamber, mis oli väga rikkalikult sisustatud. Vix, Mont Lassois. Naisematus
See on sidemetes lõunapoolsete aladega, vahendab Kreeka ja Etruskide kult. saavutusi ka põhja poole. Oma nime on saanud Hallstati väikelinna järgi, mis on tänapäeva Austrias, seal 19. saj avastati kalmistu, mida uuris kohalik mäeinsener Ramsauer. Ta kaevas 17 aasta jooksul üles 993 matust, tegi suure aruande, saatis Viini ja siis üks arheoloog avaldas neid oma nime all. Sealt vist leiti rauast mõõku ja pronksist asju jne. Sealsetest soolakaevandustest on leitud üsna muumiaid ja vanu treppe. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusis on Beinhaus, järve ja mäe lähedal olevad majad. Surnuaed väike surnutele rajati luumaja (Beinhaus), esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa)
Austrias, ka ida pool. Hallstatti kultuur mõjutab ka põhjapool asuvaid kultuure. Hallstatti kultuuri uurijaid oli J G Ramsauer, elas Hallstein järve ääres Austrias. Oli mäeinsener, avastas ühe kalmistu. Kirjeldas luustikke, mis leidis ja kaevas lahti ligi 1000 matust. Saatis materjalid Viini ja seal üks arheoloog avaldas selle põhjal raamatu. Kalmistu sai tuntuks ja nende järgi anti ka kultuurile nimi. Kokku on kalmistul 3000 matust. Hallsteini järve äärsetest soolakaevandustest leiti hästi säilinud inimesi. Kalmistu materjal on mitmekesine. On erinevate panustega leide, osa on rikkalikud, on keskmiseid ja on vaeseid matused. Ühiskond on juba tugevasti diferentseeritud. Hallstatti kultuur kestis 800 kuni 500 eKr. Hallstatti linn on samuti eriline, asub mäeorus järve ääres. Linna elanikud on maa kokkuhoiu mõttes alates keskajast oma surnuid 15 aastaks maha matnud (kuni liha ära kõduneb), siis pestakse luud ära, eriti kolp, kolbale
annaabi.ee 
