Clemensi (12641314) ihuarst Arnaud de Villeneuve destillatsiooniprotsessi käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis'deks kutsuti. Ebamaiste jõudude sekkumiseta oleksid Cognaci ümbruse elanikud, kes kannavad uhkusega hüüdnime cagouillard tigu, oma soolakaevanduste, viinapuude ning tigudega võibolla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud. Legendi kohaselt sai Chadeville'i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt eneselt, kes õpetanud, kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada. Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki Cognacis brouillisd edaspidi kaks korda destillerima. Fakt on, et esimesena kõigi omataoliste
Esimene rauaaja kultuur Euroopas Hallstatt (tänapäeva Austrias), levib Austrias, Ida Saksamaal, Sveitsis ja Põhja Prantsusmaal. Oli omaaegne rauatootmise keskus. Soolakaevandustega tegelesid paljud ja 19. sajandil üks insenär haudus sealt lahti kaevama, joonistas kõik luustikud ja panused üles. Saatis ülevaate ühele tolleaegsele akaloouurijale parun von Sakkerile, kes avaldas selle raamatuna. Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime. Soolakaevanduste sahtid viivad ka 300m sügavusele, seal säilisid laibad hästi. Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks. Hallstti kultuurile iseloomulikud küllaltki suured kindlused. Heuneburg vallides kasutatud kive ja puit konstruktsioone. Hallasttatis 6.sajandil e.Kr teada esimesed savitellised. Hallastt 800 5000 e.Kr õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast
Triumfikaare alla on paigutatud Tundmatu Sõduri põrm. Seal tähistatakse I maailmasõjas saavutatud võitu, põleb igavene tuli ja korraldatakse paraade. Antiikarhitektuuris oli suur tähtsus matemaatilistel suhetel (order). Arhitekt Claude Nicolas Ledoux pöördus juba 18. saj. lõpus puhaste geomeetriliste vormide poole. Loobus kaunistustena isegi sammastest. Tol ajal olid tema projektid nii radikaalsed, et jäid enamasti teostamata: soolakaevanduste juurde projekteeritud Chaux` linn, kus kõik ehitised lähtuvad kuubi, kera või silindri kujust. Ledoux on aga ehitanud Vidette`i vahtkonnahoone: -kujuline ja II korruselt muutub rotundiks. Antiikehitiste kopeerimisel minnakse isegi nii kaugele, et ehitatakse kirikuid antiiktemplitena ilma akendeta. Saint Madeleine`i kirik (arhitekt Vignon). Sama eeskuju võib kohata ka mujal ja ka ühiskondlike hoonete puhul (näiteks muuseumid).
Clemensi (12641314) ihuarst Arnaud de Villeneuve destillatsiooniprotsessi käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis'deks kutsuti. Ebamaiste jõudude sekkumiseta oleksid Cognaci ümbruse elanikud, kes kannavad uhkusega hüüdnime cagouillard tigu, oma soolakaevanduste, viinapuude ning tigudega võibolla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud. Legendi kohaselt sai Chadeville'i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt eneselt, kes õpetanud, kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada. Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki Cognacis brouillisd edaspidi kaks korda destillerima. Fakt on, et esimesena kõigi omataoliste