1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine Euroopa viljaait – Ida-Euroopast imporditi vilja mujale Euroopasse Vakuraamat - feodaalmõisa talude ja nende koormiste nimistu
mõisakoormistele seati kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). Kuressaare (1536), Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva, Valga (1584), Paldiski, Võru Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili. lina, kanep, laevaehituskraam. Import: sool, metall, soolaheeringad, tubakas. vein. klaas. paber, koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv,tee) Jesuiitide tegevus Liivimaal. 1583. asutatud Tartu jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Asutasid tõlkide seminari, peaeesmärk oli ette valmistada presstrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Hariduskorraldus 18. sajandil. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739 aastal
Eestlaste ja ka venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse varauusajal peaaegu suletud. Kaubandus varauusajal. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaasjalikult võõramaiste, Põhja-Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Arenes märgatavalt ka Narva kaubandus. Eestist veeti välja vilja, Venemaalt pärit lina, kanepit ja laevaehituskraami. Sisseveokaubaks oli Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ja tubakas. Oluliseteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine Tartus peetav saksa laat, kus osalesid kaupmehed ka kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse
saj Paldiski 1783 Vene võimud Võru 1783 kubermanguvõimud 16. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. TV lk. 37 ül. 2. eksportkaubad: importkaubad: · Teravili · Hispaania ja Prantsuse sool · Lina · Metall (raud, vask) · Kanep · Soolaheeringad · Laevaehituskraam (mastipuit, · Tubakas plangud, lauad, tõrv, tökat) · Vein · Klaas · Paber · Kolooniakaubad (vürtsid, suhkur, kohv, tee) 17
Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult. 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaugkaubandus · Kaubandus koondus peamiselt sakslastele, hiljem ka inglastele; · Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud; · Edenes Narva kaubandus Vene piiril asumise tõttu; · Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina; · Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas; aga ka veini, klaasi, paberit; · Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude pealt; Sisekaubandus · Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte; · Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir, et leevendada kaupmeeste omavahelist konkurentsi; · Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed; · Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees,
Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust. 9) Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil: Kaugkaubandus: Tollipiiri ületamises tuli maksta maksu. Tollipiirid olid tavaliselt kubermangude vahel. 1782 tollipiir kadus. Kõige tähtsamad piirkonnad, kuhu kaupa müüa olid Peterburg ja Riia. Oluliseks sisseveokaupadeks: talurahvakaubad (sool, metall ja soolaheeringad, tubakas), sisse veeti ka paberit, klaasi, veini, kohv tee vürtsid, suhkur. Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja. Eesti sadamate kaudu viidi välja veel lina, kanep, tõrv, tökat - läksid lõuna- euroopasse, enamasti madalmaadesse. Teatud määral ka Lübeck, Rootsi. Maakaubandus: Eesti ala sisealad ja saared. Oli rangelt reglementeeritud. Normid, regulatsioonid talupoegadele ostmiseks, müümiseks.
annaabi.ee 
