Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse
element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt. veealuste merevulkaanide pursete puhul) väga vähesel hulgal. · Kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl), mida leidub Maal palju. Seda on lahustunud olekus merede ja ookeanide vetes · Mereäärses õhus esineb kloori üliväikeste soolakristallidena, mis on moodustunud mereveepiiskade aurustumisel · Lahustunud olekus on kloori sisaladavaid soolasid mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. KLOORI SAAMINE · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 + Cl2 · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 + 2H2O AJALUGU · Kloori nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendab tõlkes kahvaturohelist. · Kloori kui lihtaine avastas 1774. aastal Rootsis
tehtud kemikaalist - naatriumhüpokloritist. Kodus võib vaatamata sellele ohtliku kloori gaasiga siiski kokku puutuda segades naatriumhüpokloritit sisaldavat valgendajat ammoniaagiga või teiste puhastuvahenditega. Tähtsaimad ühendid Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl). Võib-olla ei ole igaühele teada, kui palju on maakeral keedusoola. Seda on tohutu hulk. Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees, mineraaljärvedes, soolaallikates ja –jõgedes. Tahkel kujul hõlmaks sool kogunisti 20 000 000 km3. Keedusool on loom- ja inimorganismile vajalik ühend. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Keedusool leiab kasutust ka maitseainena ja toiduainete konserveerimiseseks ning on ka lähteaine Na, NaOH, Cl , NaCO tootmiseks. Kloori teisteks levinud ühenditeks on veel näiteks kaaliumkloriid, mida kasutatakse kaaliumväetisena, tsinkkloriid mis leiab kasutust puidu immutusvahendina
Leidumine: · Kloor on levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. · Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool, mida on Maal tohutu hulk. Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees. · Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka kivisool NaCl jaKCl. Kasutus: · Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. · Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. · Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. ·
Kloor on väga aktiivne keemiline element reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Füüsikalised omadused: Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Keemistemperatuur on -33.6°C Sulamistemperatuur -101°C Kloor looduses Looduses ei esine kloor kunagi lihtainena, vaid ühenditena. Kõige enam esineb kloori looduses keedusoolana. Lahustunud olekus leidub kloori nii mineraaljärvedes, soolaallikates kui ka soolajõgedes. Kloor organismis Kloor kui lihtaine on mürgine, samuti on paljud klooriühendid mürgised. Väga väikesel määral sisaldub kloori ka inimorganismis, umbes 0,25%. Kui Cl2 kontsentratsioon õhus ületab 0,1 mg/l piiri, siis muutub see eluohtlikuks. Kasutamine Meditsiinis Palju kasutatakse kloori kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks paberi ja tekstiiltööstuses. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana.
leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena. Kui kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul ), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool, mida on Maal tohutu hulk. Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees. Tahkel kujul hõlmaks sool 20 000 000 km3. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Saamine Kloori saadakse 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl 2Na + Cl2 2NaCl + H2O 2NaOH + H2 + Cl2 2) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO2 MnCl2 + Cl2 + 2H2O
annaabi.ee 
