17) Alustelistest oksiididest reageerivad veega ainult IA ja IIA metallioksiidid 18) Happelistest oksiididest ei reageeri veega ainult SiO2 Keemilised omadused: 1. Happed 1) Hape + metall = sool + H2 2) Hape + sool = uus hape + uus sool 3) Hape + alus = sool + H2O 4) Hape + aluseline oksiid = sool + H2O 2. Soolad 1) Sool + alus = uus sool + uus alus 2) Sool1 + metall1 = sool2 + metall2 3) Sool + hape = uus hape + uus sool 4) Sool1 + sool2 = sool3 + sool4 3. Alused 1) Alus + amfoteerne metall = kompleksühend + H2 2) Alus + happeline oksiid = sool + H2O 3) Alus + hape = sool + H2O 4) Alus + sool = uus alus + uus sool 4. Oksiidid 1) Aluseline oksiid + hape = sool + H2O 2) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 3) Aluseline oksiid + H2O = alus
METALL+VESI --> HÜDROKSIID+VESINIK METALL+VESI --> METALLIOKSIIDID+VESINIK Metallide reageerimine soolade lahustega Aktiivsed metallid, mis reageerivad veega, teisi metalle lahusest välja ei tõrju. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Lahuses tekib hüdroksiid. Metallid, mis veega ei reageeri on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle nende soolade lahusest välja tõrjuma. METALL1+SOOL1 -- > METALL2+SOOL2 METALL1+SOOL1 +VESI -- > HÜDROKSIID + SOOL Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Reaktsiooni kiirus näitab ainehulga konsentratsiooni muutust ajaühikus. V= c : t Põhiühik: mol/dm^3 s Reaktsiooni kiirus sõltub: Reageerivate ainete iseloomust: Mida aktiivsem on metall, seda kiiremini toimub reaktsioon. Reageerivate ainete konsentratsioonist: Osakesed peavad kokku põrkuma, seega mida suurem on ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad
3. Veega a) Metallid, mis reageerivad veega tavatingimustes. Pingereas K-Mg, 1A ja 2A metallid. Metall + vesi -> OH + H2 (üles) b) Metallid, mis reageerivad ainult kuuma veeauruga. Pingereas Al-Fe. Metall + vesi ->(t) O + H2 (üles) c) Metallid, mis ei reageeri veega üldse: pingereas Ni-Au 4. Soolalahusega Metall suudab soolalahusest välja tõrjuda vähemaktiivse metalli, mis asub metallide pingereas temast taga pool. Metall1 + sool1 -> sool2 + metall2 Erand: Metalli ei õnnestu selle soola vesilahusest välja tõrjuv, kui tõrjuv metall regeerib veega, siis toimub reaktsioon metall1 + vesi -> metall1OH + H2(üles). Tekkinud hüdroksiid reageerib passiivsema metalli soolaga ning lõpptulemusena tekivad aktiivsema metalli soolad, passiivsema metalli hüdroksiid ja vesinik. Kokkuvõtlikult: Metall1 +metall2sool + vesi -> metall2OH(alla) + metall1sool + H2(üles) 5. HNO3 ja konsentreeritud H2SO4-ga
Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH Saamine · Saadakse alkoholide oksüdeerumisel. · CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · CH3OH + O2 HCOOH + H2O Keemilised omadused · Karboksüülhapped on nõrgad happed. · Keemilised omadused on samad mis hapetel: 1. Hape + Metall Sool + Vesinik 2. Hape + Alus. oks Sool + vesi 3. Hape + Alus Sool + Vesi 4. Hape1 + Sool1 Sool2 + Hape2 · Näide: Al(OH)3 + 3CH3CH2COOH (CH3CH2COO)3Al + 3H2O Füüsikalised omadused ja kasutamine Metaanhape Etaanhape Söövitav Söövitav Hapu lõhn Tahkub 17oC Seguneb veega Seguneb veega Looduses sipelga ja mesilase mürgis ning Kasutatakse maitsestamiseks ja
annaabi.ee 
