end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Geotermaalenergia on maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvood lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Termaalvett ja auru saadakse enamasti sügavale maa sisse rajatud puuraukudes, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermaalenergiat kasutatakse USA's, Islandil (40% kogu energiast), Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm. Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete (puidu või põllumajandusjääkide) põletamisel
Neid ei eristata kivimilise koostise järgi nagu vahevööd ja maakoort, vaid samamoodi nagu sise- ja välistuuma ehk koostisainese oleku järgi. Litosfäär on Maa välimine tahke ja habras kivimiline kest, mis hõlmab maakoort ning vahevöö ülaosa. Vahetult litosfääri all asub aga vahevöö osaliselt sulanud sfäär, mida nimetatakse astenosfääriks. Mõnesaja kilomeetri paksune astenosfäär on osalise sulamise tõttu plastne ning sügavusest pärit soojusvood panevad selle ainese väga aeglaselt liikuma. See liikumine on omakorda rebendanud astenosfääri peal oleva hapra litosfääri eri suurusega plokkideks ehk laamadeks. Kuna laamad liiguvad, st eralduvad üksteisest või põrkuvad omavahel, toimub nende äärealadel maavärinaid ja vulkaanipurskeid ning maakoore kokkusurumisel tekivad mäestikud. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline maakoor on väiksema
horisontaalsete torude kuumutamist. Otsevoolu kateldes, kus vooluse kiirused on oluliselt suuremad laias koormuste vahemikus sellist kihistumist ei toimu. Temperatuuride vahe erinevust saab mingil määral kompenseerida toruseinapaksuse suurendamisega suureneb soojusjuhtivus ja paraneb soojuse hajumine. Membraantorud Nagu varem märgitud on samasugustes tingimustes töötavatel sile- ja membraantorudel maksimaalsed soojusvood lauppinnas võrdsed. See võimaldab torupinna temperatuuride arvutamisel kasutada sama metoodikat kui siletorude korral. Töökindluse seisukohast on tähtis teada metalli temperatuuri ribi keskpunki harjal kui temperatuuriväli on sümmeetriline-keevitatud torude võrdsed läbimõõdud, töökeskkonna temperatuurid ja sisemised soojusülekandetegurid. t h = tt + k k t memb 12-12 qmax H
konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus.
horisontaalsete torude kuumutamist. Otsevoolu kateldes, kus vooluse kiirused on oluliselt suuremad laias koormuste vahemikus sellist kihistumist ei toimu. Temperatuuride vahe erinevust saab mingil määral kompenseerida toruseinapaksuse suurendamisega suureneb soojusjuhtivus ja paraneb soojuse hajumine. Membraantorud Nagu varem märgitud on samasugustes tingimustes töötavatel sile- ja membraantorudel maksimaalsed soojusvood lauppinnas võrdsed. See võimaldab torupinna temperatuuride arvutamisel kasutada sama metoodikat kui siletorude korral. Töökindluse seisukohast on tähtis teada metalli temperatuuri ribi keskpunki harjal kui temperatuuriväli on sümmeetriline-keevitatud torude võrdsed läbimõõdud, töökeskkonna temperatuurid ja sisemised soojusülekandetegurid. t h = tt + k k tmemb 12-12 qmax H
vertikaalselt 100 mm XPS-iga soojustatud sein; horisontaalselt (1,0 m ulatuses) 300 mm keramsiitkruusaga ja vertikaalselt 100 mm XPS-iga soojustatud sein; horisontaalselt 0,5 m ulatuses keramsiitkruusaga, 1,2 m ulatuses 100 mm paksuse XPS-iga soojustatud sein ja vertikaalselt paksuse 100 mm XPS-iga soojustatud sein. Sisepinna soojustakistuste valiku juures on lähtutud standardist EVS-EN ISO 10211-1 “Külmasillad hoones. Soojusvood ja pinnatemperatuurid. Osa 1: Üldised arvutusmeetodid, 2000”. Arvutuslik sisetemperatuur on +21 °C ja välistemperatuur -15 °C. Maa temperatuur 1,2 m sügavusel keldri põrandast ja 2,5 m sügavusel maapinnast on +5 °C. Joonistel olevad samatemperatuurijooned on joonistatud kahekraadise sammuga. 101 Joonis 3.11 Soojustamata keldrisein. Joonis 3.12 Vertikaalselt ja horisontaalselt 100 mm XPS-iga soojustatud keldrisein.
annaabi.ee 
