kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul jääb sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui sügaval on kandev pinnas.[1] 5 Joonis.3 Plaatvundamendiga hoone lõikefragment. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Keldrikorrusega projektides on võimalus kasutada innovaatilist lahendust kaks-ühes
kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul jääb sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui sügaval on kandev pinnas.[1] 5 Joonis.3 Plaatvundamendiga hoone lõikefragment. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Keldrikorrusega projektides on võimalus kasutada innovaatilist lahendust kaks-ühes
" Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 11 2.Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus w = 250 +200 + 13 + 30+25 = 0,518 m 3. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, : Liiv/killustik = 2 W/(m x K) Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 9 4.Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 Arvtuskäik: !,!"" R1 = = 0,18 m2K/W !,!" !,! R2 = = 0,1 m2K/W ! !,! R3 = = 5 m2K/W !,!" Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5
B'= (14) Arvutuskäik: B'= = 3,43 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (Liimpuit, puitroovits ja soojustus, OSB plaat, õhkvahe, tsementkiudplaat, krohv) w = 0,15+0,30+0,02+0,035+0,02+0,08=0,605m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : Savimöll = 1,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1) Arvtuskäik: R1 = = 0,059 m2K/W R2 = = 0,05 m2K/W R4 = = 1,875 m2K/W Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5 (15) Rf = 0,059+0,05+1,875=1,984 m2K/W 7. Arvutan dt koguväärtuse, [2:13] :
P= 2 x ( 8 + 9 ) = 34 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] : B'= (10) Arvutuskäik: B'= = 4,24 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (krohv, betoon, vahtpolüstüreen ja krohv) w = 0,05 +0,2 + 0,15 + 0,015 = 0,37 m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : Savimöll = 1,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1) Arvtuskäik: R1 = = 0,03 m2K/W R2 = = 0,04 m2K/W R3 = = 0,06 m2K/W R4 = = 0,06 m2K/W R5 = = 2,5 m2K/W Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5 (11)
P= 2 x ( 4,8 + 3,7 ) = 17 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] : B'= (10) Arvutuskäik: B'= = 2,09 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (krohv, betoon, vahtpolüstüreen ja krohv) w = 0,32 m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : kalju = 3,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1) Arvtuskäik: R1 = = 0,275 m2K/W R2 = = 2,56 m2K/W R3 = = 0,83 m2K/W R4 = = 0,019 m2K/W R4 = = 0,017 m2K/W R5 = = 0,04 m2K/W Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5 (11)
Soklisõlmes olev liiteprofiil + plekk soojustatud ühendusega, tihendatud isepaisuva tihendiga. Kõikides muudes SILS sõlmedes tuleb kasutada vaid tootja poolt lubatud sõlmekonstruktsioone ja materjale. Palkhoone seinad (skitseering 14). Oluline on arvestada palkmaja soojustamisel tarindite vajumisega, palkmaja võib üldjuhul soojustada101 ka seestpoolt. ECO-poorbetoonblokkidest seinad (skitseeringud 9B ja 13). Vajalik soojustuskihid paigutada või poorbetoontarind nii, et ei tekiks külmasildu. Betoon SW-paneelist välisseinad (skitseering 11). Vuugi soojustamisel peab kasutama villasid, mida ei lükata monoliitimistöödel betooni poolt kokku. Vajalik vuukimisel jätta tuulutuskanalid ja kondensiäravoolud. Teras-SW paneelist välisseinad (skitseering 12). Küsimuseks kas väljapool peab või ei pea kasutama vuugitihendeid (vajalik alates teatud
liugraketise sarrus) jms Sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel Kohtbetoneerimistööd Mahtude arvutamisel tuleb aluseks võtta projektlahendis toodud betoon- ja raudbetoontarindite mõõtmed Betooni mõõdetakse kuupmeetrites tarindite nimimõõtmete järgi ilma vähem kui 1 m2 pinnaga või vähem ki 0,2 m3 mahuga avasid maha arvestamata Sissebetoneeritavad soojustuskihid arvatakse betooni mahust maha Sarruse mahtu betooni mahust maha ei arvata Betoontarindite puhul, kus sarrust eraldi ei arvestata, esitatakse töökirjes lisaks tarindi paksusele ja betooni klassile ka sarruse kaal betooni mahu kohta (kg/m3) Ristuvate seinte puhul arvestatakse läbivana ainult ühte, erineva paksuse korral paksemat seina Trepimarsside betooni mahu arvutamisel tuleb lähtuda marsi pinnast ja keskmisest paksusest Monteeritava (tari)betooni tööd
annaabi.ee 
