Praktikas pole harvad juhused, kus aastase säästu arvutamisel on ekslikult eeldatud, et aastane kasutegur on võrdne hetkelise kasuteguriga. Näiteks eeldusel et, aastane soojustarbimine ilma soojustagastita oleks olnud 200 MWh ja hetkeline kasutegur 0,6, saadakse aastaseks energia tarbimiseks koos tagastiga 200*(1-0,6)= 80 MWh. Kuna üldjuhul on väljatõmbeõhu temperatuur ja soojussisaldus kõrgem sissepuhkeõhu omast, siis on ka aastane kasutegur hetkelisest suurem ning tegelik aastane soojustarve näites toodust väiksem. = L × õ × cõ × t =Hv × t [W], kus o Hv ventilatsiooni erikoormus [W/ C] L - õhuvool [m3/s] õ - õhu tihedus 1,2 [kg/m3] cõ - õhu erisoojus 1005 [J/kg·K] t - temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC] Kestuskõvera vertikaalteljel on toodud temperatuurid, kusjuures skaala üks kraad on võrdne ventilatsiooni ühe erikoormuse (L × õ × cõ) väärtusega. Horisontaalteljel on toodud tunnid aasta lõikes
Postide samm mitte üle 4 m ja minimaalne ristlõige 10 x 15 cm. Peatalade ristlõikeks sobib 15 x 25 cm. Eraldiseisvad puitpostid - minimaalne ristlõige 10 x 10 cm. 18 Eraldiseisvad tellispostid 38 x 38 cm. Ühe 10 cm tala võib asendada kahe 5 cm-ga jne. Kõrguse osas talasid ei jätkata. SOOJUSTAMINE energiasäästu portaal Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem. See on põhiliselt halva soojustuse tagajärg. 19 Tüüpilised elamu soojuskaod Hoone soojuskaod Soojust kaotab hoone põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu. Oma sisult on need kas soojusjuhtivus- või kiirguskaod.
kütuse kulult. - Parem võimalus pidevalt tehnoloogiat uuendada. - Paljuski seotud välisuõhu temp-ga. Joonis 41c lk 9a Soojuseks kasutatakse mootori soojusvett. Maagaas suunatakse mootorisse ja katlasse kui vaja. Elekter oma tarbeks ja osa müüakse. Jahe vesi läbib soojus vahetid ja kuuma vesi läbi katla kui vaja kui ei siis otse tagasi. Mootori jahutusest 95 kraadine vesi. Hoonete soojustarve ehk soojus vajadus ja selle kujunemine. Hoone soojus vajadus kujuneb siis põhiliselt: hoone piirete soojus kadudest, ventilatsioonist ja tarbe vee soendamisest. See moodustab kõik sooja vajaduse. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatavad hoone soojus vajadust mõjutavad tegurid on: · nt sise ja välis õhu temp. · Hoone kuju ja orjentatsioon ilmakaarte suhtes. · Seinte ja akende hulk · Hoonete piirete sooja pidavus ja soojuspüsivus
Igale radiaatorile kujuneb oma hindamistegur. Erinevalt veearvestuse põhimõttest ei teki küttekulu jagamisel nn puudujääki, sest elanike vahel jaotatakse ära kogu majja sisenenud soojusenergia hulk. Loomulikult tahaksid kõik elanikud maksta ainult selle soojusenergia eest, mis nad oma korteris tarbivad. Paraku esinevad energiakaod ka koridorides, küttepüstikutes ja liinides ning needki kulud tuleb elanikel ühiselt katta. Samuti on teada, et hoone äärmiste korterite soojustarve 1 m3 kohta on palju kõrgem kui keskmistel korteritel. Nendel põhjustel jaotatakse elamu küttekulu kahte ossa: tarbimisest sõltuvaks ja tarbimisest sõltumatuks. Tarbimisest sõltumatu kulu tekib ka siis, kui korteris normaalset tarbimist ei toimu. Selle osaga kaetakse üldised kütteenergia kaod püstikutes ja koridorides, samuti korterite paiknemisest tingitud suurema energiatarbega seotud kulu ning soojusenergia liikumised erineva temperatuuriga korterite vahel. See kulu võib
sisekliima; väga hea soojustagastus. Tsentraalne mehaaniline väljatõmme, värske õhu radiaatorite või -klappide paigaldus (ilma soojustagastuseta) korteri õhuvahetus ei madal suur küttesüsteemi peakanaliga ole piisav; alginvesteering; soojustarve; süsteemi puhul kogu hoone või vähem ventilatsiooni- tuuletõmbuse oht; lisada korteritesse trepikoja kanaleid. suur küttevõimsus; reguleerklapid. renoveerimine; korterid ei ole omavahel ventilatsioonilõõride sõltumatud; piisav tihedus. vajadusepõhine
annaabi.ee 
