1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga:
n 1 Arvutuslik soojuserijuhtivus U U D FT Fm Fa , W/(m·K) FT temperatuuri mõju arvestav tegur: FT efT ( T2 T1 ) Fm niiskuse mõju arvestav tegur, Fm e fu ( u2 u1 ) Fm e f ( 2 1 ) , Fa vananemise mõju arvestav tegur,. Pindade keskmised soojustakistused piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutamisel Soojusvoolu suund Üles (lagi) Horisontaalne (sein) * Alla (põrand) 2 Rsi, (m ·K)/W 0,10 0,13 0,17 Rse, (m2·K)/W 0,04 0,04 0,04
pakette. SOOJUSKADU ... LÄBI VÄLISPIIRETE on määratav hoone ehitusjooniste või kohtmõõtmiste järgi. Piirete konstruktsioonis kasutatud erinevate materjalikihtide soojusjuhtivuse (tähistatav -W/(mK)) ja paksuste -m-tes kaudu, leiame üksikute kihtide soojustakistused Rn. Summeerides kihtide soojustakistused ning konstruktsiooni sise- ja välispindade soojustakistuse leiame tema üldise soojusjuhtivuse U: U = 1 / (Rs + Rn + Rv) W/(m 2K) Kivisein märkimisväärselt sooja ei pea, temperatuuri kus Rn = n / n , kihtide soojustakistused langus on seal väike. Põhiline
Vastus: 0,201 W/m2*K on piirdetarindi korrigeeritud soojusjuhtivus kui läbi seina panna metallist kinnitid. 15 ÜLESANNE 11 Leia mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U W/m2K ? Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010 peatükk 4.2.3.7 Esmalt arvutan kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse jaoks vajalikud homogeensete sektsioonide soojustakistused: Soojustuse sektsiooni soojustakistus (valem 4.8): Rsoojustuse sektsioon = 0,13 + Laudvooder + tuuletõke + mineraalvill puitkarkass 150 mm 0,039 + mineraalvill puitroov 50 mm 0,039 + kipsplaat + 0,04 +0,025 0,015 0,15 0,05 0,012 + + + + + 0,04=¿ Rsoojustuse sektsioon = 0,13 0,13 0,4 0,039 0,039 0,21 5,41 m2K/W
7, c. Esimeseks soojustakistuseks on jahutusradiaatori ja ümbritseva õhu vaheline soojustakistus. Mitmetes rakendustes tuleb transistori kere jahutusradiaatorist elektriliselt isoleerida. Selleks kasutatakse tavaliselt vilgukivist, anodeeritud alumiiniumist, plastikkiledest jt materjalidest isoleertihendit. Soojustakistus pooljuhtseadise alusest jahutusradiaatori ülaosani jääb tavaliselt vahemikku 0,3 to 1 ºC / W. Paljude transistoride ja dioodide pooljuhtkristalli ja kere vahelised soojustakistused ning kere ja jahutusradiaatori vahelised soojustakistused on tootjate poolt näidatud tehniliste andmete lehtedel. Kokkuvõtteks. Muundurite projekteerimisel võib bipolaartransistore valida vaid madalate lülitussageduste puhul. MOSFET-transistorid on eelistatud väikese võimsusega ja kõrgsageduslikes rakendustes. IGBT-transistorid on populaarseimad lülitustransistorid jõupooljuhtmuundurites, mille lülitussagedus on vahemikus 1 kuni 150 kHz.
1.2 Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga Külmasilla kriitilisust saab hinnata arvutusliku temperatuuriindeksi abil. Külmasilla lisajuhtivus on oluline info hoone soojuskadude hindamiseks. Sõlme joonis Soojusvoo vektorid Samatemperatuurijooned Joonis 6.1 Külmasild soklisõlmes Käesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja arvutusprogrammi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikidele pindadele temperatuurid ja soojustakistused ning materjalidele soojuserijuhtivused. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojuse vool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Materjalide soojuserijuhtivused on toodud Tabel 6.2. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades.
jooned Joonis 3.2 Geomeetriline külmasild välisseina välisnurgas. Sõlme joonis Samatemperatuurijooned Soojusvoo vektorid Joonis 3.3 Külmasild soklisõlmes. Kõnesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja programmi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikide pindade temperatuurid ja soojustakistused (vt. Tabel 3.2) ning materjalide soojuserijuhtivused (vt. Tabel 3.3). Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool läbi tarindite liitekohtade, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Külmasilla soojusjuhtivus arvutustes ja külmasilla temperatuuriindeksi arvutustes on kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla
annaabi.ee 
