Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast huvi ja on alles kasutuse künnisel. Asja takerdumist võiks põhiliselt seletada turule tekkinud alternatiivlahendustega ning nendest tekkinud probleemidega. Peamiseks tagasilöögiks on puudulikud eelarvend ning pädevate projekteerijate vähesus antud valdkonnas. Hanke korraldamisel valitakse tihti odavaim lahendus, mis põhjustab süsteemi kesise koosluse. Süsteemi Ehitus tuleb läbi viia
tuua ruumidesse värsket välisõhku ja eemaldada sealt saastunud õhk. Selleks kasutatakse ventilatsioonisüsteeme. Ruumide õhuvahetust on näiteks võimalik iseloomustada mõiste õhuvahetuse kordarv abil. Õhuvahetuse kordarv näitab mitu korda tunnis antud ruumi õhk vahetub. Tänapäevased ventilatsioonisüsteemid on soojustagastusega, mis tähendab, et osa väljatõmmatava õhu soojusest antakse sissepuhkeõhule tagasi. Soojustagastuse puhul näitab selle protsessi efektiivsust soojustagasti kasutegur. Õhuvahetusest tingitud soojuskaod saab arvutada seosest: õ õ 1 3600 kus n õhuvahetuse kordarv, h-1 V hoone või ruumi maht, m3 cõ õhu erisoojus, tavatingimustel 1000 J/(kg·°C)
Köetav pind 0.0 m2 Rekonstrueerimine Netopind 0.0 m2 Olemasolev hoone Peamine soojusallikas ruumide kütteks Ventilatsioonisüsteemi välisõhu vooluhulk (l/s) Ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse temperatuuri suhtarv 0.0 Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus, W/(l/s) 0.0 Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade
Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb eelistada lahendusi, kus on võimalik taaskasutada väljapuhkeõhu soojussisaldust. Sellised võimalused on soojustagastiga sisspuhke-väljatõmbe ventilatsioonil või väljatõmbeõhu soojuspump-lahendusel. Soojustagastiga ventilatsiooni alg- investeering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojustagastita lahendused kallimad. Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoonepiirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojus- tagasti kaudu. Ventilatsioon võib olla nii loomulik kui ka mehaaniline. Tähtis on, et ventilatsioon tagaks piisava õhuvahetuse. Hea ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse, on energiatõhus, vaikne, ei tekita tõmbust ning on kergelt reguleeritav. Joonis 9.15 ja Joonis 9.16-l on toodud sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni põhimõttelised skeemid hoonele, millele tehti ka energiaarvutused
i 1 6 (1 ) ) (13.5) Q õhu soojendamisele kulunud energia, MWh; L õhuvahetus, l/s; n erineva õhuvooluhulgaga perioodide arv päevas, -; c õhu erisoojus, kJ/(kg·°C); ρ õhu tihedus, kg/m3; S kraadpäevade arv, °C·d; t perioodi pikkus ööpäeva jooksul, h; Ψ soojustagastuse tegur, -. Lahenduste võrdlemisel tuleb arvesse võtta nii ehitusmaksumust, ekspluatatsioonikulutusi kui ka renoveerimise tulemusel saavutatava sisekliima taset ja süsteemi kasutusmugavust. Erinevate lahenduste ehitusmaksumust ja kasutusaja kulutusi on võimalik omavahel võrrelda ka majanduslikel alustel, kuid saavutatava sisekliima tase on hinnanguline ja sõltub subjektiivsetest asjaoludest. 238
annaabi.ee 
