Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soojusprotsesside" - 5 õppematerjali

Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest
2
docx

Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest?

soojusliikumine suudab osakesed kristallvõrest välja rebida. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Iseeneslikult segunevad ka vedelikus lahustuvad ained. Ainete iseenesliku segunemise nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on looduses väga oluline, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid just tänu difusioonile. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või siis teiselt kehalt antud kehale. Soojushulk on soojusprotsesside juures oluline füüsikaline suurus. Kuigi õhk on väga halb soojusjuht, kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski läbi õhu näiteks ahi või radiaator soojendavad õhu kaudu tuba. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb, soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, soe õhk tõuseb üles, asemele tuleb aga jahe õhk, mis omakorda soojeneb, toas tekib

Füüsika → Soojusnähtused
1 allalaadimist
Sisenõrenäärmed
2
docx

Sisenõrenäärmed

aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Keskmine kehatemp on 37. Jala/käe labades madalam. Kõigub perioodiliselt. Vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. I naha veresoonte laienemine II Haigestumine, mis muutub intensiivseks 37 ületamisel III Soojustekke pärssimine. Vaja tõsta:.. külma keskkonda. I Naha veresoonte ahenemine II Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS pooli indutseerivad lihasvärin, metaboolsete soojusprotsesside aktivatsioon, türoksiin tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Staatika ja kinemaatika
10
docx

Staatika ja kinemaatika

mittetasakaaluliseks protsessiks. 2) Kui süsteemi mõjutatakse lõpmatult aeglaselt, siis selliste olekute jada nim. tasakaaluliseks protsessiks. 6. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Võrrand kirjeldab ideaalse gaasi tasakaalustatud olekut ja seob kõiki kolme oleku parameetrit. m pV= M RT p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur, m-gaasikogus-mass, M-, R-universaalne gaasikonstatn. 7. Termodünaamika I printsiip. On energiajäävuse seadus soojusprotsesside jaoks ja kirjeldab süsteemi siseenergia muutumist töö ja U2 U1 soojusülekande kaudu. - =Q-A (U-süsteemi siseenergia, Q-soojushulk, A-töö) Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega. Gaasienergia kujutab endast summat, mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Sisekliima
13
pdf

Sisekliima

soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlmede ehitusest ning nende automatiseerimisest. Selgitatakse soojusprotsesside automaatjuhtimise üldküsimusi. Käsitletakse elekterkütte ning soojavee varustuse võimalusi ja seadmeid. ISBN 9985-816-23-4 © Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituut Kreutzwaldi 56 51014 Tartu Tel. 7313 321, faks 7313 334, [email protected] Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt 6 1. SISEKLIIMA

Põllumajandus → Sisekliima
25 allalaadimist
Protsessid toiduainete tööstuses
20
docx

Protsessid toiduainete tööstuses

Selle võimaluse annab keemistemperatuuri seos rõhuga. Rõhu alandamisel vaakumkatlas alaneb ka produkti keemistemperatuur. Aur eraldub intensiivselt, konsistents tiheneb, välditud on toitainete termiline lagunemine ja puudub kõrbemise tekkimine. Keemistemperatuuri saab alandada 40-50 °C-ni. Rõhu tõstmisel autoklaavis tõuseb keemistemperatuur. See on vajalik toodete steriliseerimiseks ja keetmisaja lühendamiseks. Temperatuur võib tõusta kuni 130° C-ni. Soojusprotsesside liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda kiiremini protsessid toimuvad. Igal konkreetsel juhul on vaja välja töötada sobivad reziimid ja keskkonnad. Kui 11 temperatuuride vahe on valitud vale võib tekkida katla siseseina ja valmistatava toote vahele auru kile, millel on tugevad isoleerivad omadused. Välistatud ei ole kõrbemine või valkude

Toit → Piimatehnoloogia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun