20,03 20,10 4,90 20,05 20,09 4,89 Keskmine 20,04 20,10 4,90 Hall 20,14 20,12 4,90 1989,51 29,2 14,68 0,037 20,15 20,18 4,92 20,15 20,14 4,89 Keskmine 20,15 20,15 4,90 5. Järeldused Mitmete katseandmete puudumise tõttu ei ole protokollis esitatud andmed 100% tõesed. Valge soojusisolatsioonimaterjali elektrijuhtivuse väärtus on 0,035. Halli soojusisolatsioonimaterjali elektrijuhtivuse väärtus on 0,037. Katsekehade keskmine koormustaluvus (survetugevus) on 127,5 kPa. Hallide soojusisolatsioonmaterjalide atsekehade keskmine paindetugevus on 0,086 kPa, siniste oma aga 0,138 kPa. Siniste soojusisolatsioonmaterjalide keskmine veeimavus on 0,075%, hallidel aga 0,935%. Katsekehade keskmine tihedus on 16,33 kg/m3
asetsevad materjalid jakonstruktsioonielemendid oleksid süttimise eest kaitstud. Kuumuse toime - Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Tulekindluselt kuulub kivivill kõige
Katsekeha nr. mõõtmed mass [g] Tihedus o [kg/m3] maht [cm3] [cm] a b a b h EPS 99,6 84,4 4,8 40350 699,9 17,3 XPS 120,3 54,8 5,0 32962 1075,1 32,6 5.3 Soojusisolatsioonimaterjali veeimavuse määramine Tabel 2. Soojusisolatsioonmaterjali veeimavuse määramine mahu järgi Katsek Katsek Katsek eha eha eha Prk mõõtm Veeimavus [%] Prk nr. ruumal mass tähis ed a [cm3] [g] [mm]
Katsekeha nr. mõõtmed mass [g] Tihedus o [kg/m3] maht [cm3] [mm] a b a b h A 1200 999,5 49 58770,6 759,4 12,9 B 1202 1002 50 60220,2 1384,5 23,0 5.3 Soojusisolatsioonimaterjali veeimavuse määramine Valem 2. Wk = (( m7 m)/V)*100 [%] Tabel 2. Soojusisolatsioonmaterjali veeimavuse määramine mahu järgi Katsek Katsek Katsek eha eha eha mõõtm Veeimavus [%] Prk ruumal mass Prk nr. ed tähis a [cm3] [g] [mm]
Millised nendest on orgaanilist (looduslikku päritolu), mineraalset või sünteetilist päritolu soojusisolatsioonimaterjalid? Korkplaat ja turbaplaat on orgaanilise päritoluga. Mullbetoon ja keramsiitkillustik on mineraalse päritoluga. Vahtplast ja vahtpolüstürool on sünteetilise päritoluga. 116. Miks kasutatakse külmlao piirete isoleerimisel ka hüdroisolatsiooni ning miks kantakse hüdroisolatsioonikiht tavaliselt soojusisolatsioonimaterjali soojemale poolele? Kaitseb soojusisolatsioonimaterjali niiskuse eest. Niiskus liigub soojaga kaasa, liigub külmemale poole. 117. Milliseid aineid nimetatakse külmutusagensideks? Nimetada ka vähemalt 4 külmutusagensidele esitatavat nõuet. Külmutusagensid on kinnises liikumismasina liinis tsirkuleerivad tööained, mis osalevad otseselt külma tootmise protsessis. · Füüsikalis keemilised nõuded
Keramsiitkillustik, korkplaat, vahtplast, mullbetoon, turbaplaat, vahtpolüstürool. Millised nendest on orgaanilist (looduslikku päritolu), mineraalset või sünteetilist päritolu soojusisolatsioonimaterjalid? Orgaanilist: korkplaat, turbaplaat. Mineraalset: mullbetoon, keramsiitkillustik. Sünteetilised: vahtpolüstürool, vahtplast. 20. Miks kasutatakse külmlao piirete isoleerimisel ka hüdroisolatsiooni ning miks kantakse hüdroisolatsioonikiht tavaliselt soojusisolatsioonimaterjali soojemale poolele? Kaitseb niiskuse eest soojusisolatsioonimaterjali. Niiskus liigub soojaga kaasa, seetõttu paigutatakse soojemale poole. 21. Milliseid aineid nimetatakse külmutusagesideks? Nimetada ka vähemalt 4 külmutusagensidele esitatavat nõuet. Tööained, osalevad otseselt külmutamisprotsessis/külmatootmisel. Nõuded: väike viskoossus, ei tohi olla tuleohtlik, keemistemp võiks olla madal, ei tohi olla
õmmeldud kott.. Õmmelda võib kasutatud materjalist, mis iseenesest on jällegi taaskasutus. 2.1. Paber ja papp Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaasist kui paljukirutud süsinikdioksiid. Eestis on praegu peamiseks paberjäätmete taaskasutamise võimaluseks põletamine katlamajades soojusenergia saamiseks. Lisaks kasutatakse vanapaberit kahes paberivabrikus ning soojusisolatsioonimaterjali tselluvilla valmistamiseks. Eraldi tasub panna ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmeid, nn tetrapakke. Neid kogutakse segapakendikonteinerisse ja suunatakse edasi Leetu, kus materjal töödeldakse spetsiaalses tehases ümber paberiks ja papiks (5). Alati on võimalus vanapaber ära anda. Internetis on piisavalt palju erinevaid aadresse. Räpina paberivabrik ,mis töötab Eestis vanapaberi baasil, võtab vastu vanapaberit
soojaedjuhtiyuse
5.5Soojusisolatsiaonimateriali
meetodiga
n
"':| 73606 ^ ^--l W 1
). =0.025314 l0 ' .20,5+ 1i:l: = 0,0351#l
+ 5-1743.
o
Jdreldus
Vahmolostiheenlooietiihistusem?iiirarnine
tihedusekssaime20,5 $.
Soojusiolatsioonimalerjali
veeinallseks mahujeryi oli l,6yo.
Soojusisolatsioonimaterjali
pain
Soojusisolatsioonist sissepoole paigaldatakse õhu- ja aurutõke, mille ülesandeks on vältida õhulekkeid ja takistada ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa. Õhu- ja aurutõkke paigaldamisel tuleb hoolitseda, et see oleks kogu ulatuses katkematu. Pööninguvahelaele tuleb ehitada käiguteed. Pööninguluugist kuni korstna ja muus osas katuse ulatuses nii, et oleks võimalik teostada katuse perioodilist ülevaatust ja hooldust ilma soojusisolatsioonimaterjali kahjustamata. Seinad Välisseinte ülesanne on. Sisekeskkonna eraldamine väliskesskonnast Tarindite kandmine Kaitse ilmastikutegurite vastu Tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus Arhitektuurne sobivus, välisilma püsivus Soojapidavus Õhupidavus Niiskustehniline toimivus Helipidavus Tulepüsivus Majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Looduskivist (paas, graniit)
annaabi.ee 
