maagaasist ja naftast enamus läheb Suurbritannia enda vajaduste rahuldamiseks, nii naftat kui ka maagaasi isegi imporditakse teistest riikidest juurde. 4. Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse elektrienergiat? Joonis 5. United Kingdom Electricity Net Generation by Type. Allikas: International Energy Statistics. http://www.eia.gov/cfapps/ipdbproject/iedindex3.cfm? tid=2&pid=alltypes&aid=12&cid=UK,&syid=2005&eyid=2009&unit=BKWH Maailmas on elektrienergia tootmisel suurim osatähtsus soojuselektrijaamadel (63%), järgnevad hüdroelektrijaamad (19,3%) ja tuumaelektrijaamad (17,3%). Väiksem osatähtsus elektrienergia tootmisel on geotermaalelektrijaamadel (0,3%), tuuleelektrijaamadel (0,06%) ja päikeseelektrijaamadel (0,008%). Suurbritannias on elektrienergia tootmisel suurim osatähtsus samuti soojuselektrijaamadel (74%). Järgnevad tuumaelektrijaamad (19%), biomassi ja jäätmete elektrijaamad (3%), tuuleelektrijaamad (2%) ning hüdroelektrijaamad (1%).
Tuumaenergeetika plussid ja miinused Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme
(eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada(tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning suhteliselt Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui tuulised kõrbed kus oleks soojuselektrijaamadel võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttuon puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki
.........................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................15 Sissejuhatuseks Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Käesolevas ettekandes käsitlemegi üht energia liiki: tuumaenergeetika. Kaalume
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud
loodus ei kasva jne). Väiksemad paneelid, mis on mõeldud elu- ja ärihoonetele, paigaldatakse nende hoonete katustele, et mitte raisata maa-alasid. 2.3. Vee kasutus Päikeseenergias elektri saamisel ei kasutata vett. Küll aga läheb vett tarvis osade päikeseelementide komponentide tootmiseks. 6 Suurtel päikese soojuselektrijaamadel on jahutussüsteemid, mis põhinevad veel. Sellised päikese soojuselektrijaamad, mis kasutavad veepõhist jahutussüsteemi, kasutavad ära umbes 600-650 gallonit vett mW/h elektri tootmise kohta. Kuivjahutussüsteemid aga suudavad vähendada vee tarbimist ca 90%. Küll aga tulenevad sellest omad miinused. Sellised vee säästmissüsteemid on kallimad ning vähema efektiivsusega. 2.4. Ohtlikud materjalid
Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada (tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui suhteliselt tuulised soojuselektrijaamadel kõrbed kus oleks võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttu on puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki
Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada(tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning suhteliselt Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui tuulised kõrbed kus oleks soojuselektrijaamadel võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttuon puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki kõdunevaid jäätmeid.
gaas. = ( T1 T2 ) / T1 = 1 T1 / T2 Ühegi reaalse soojusmasina kasutegur ei saa olla suurem sama temperatuurivahemikus töötava (s.o. samade temperatuuridega soojendi ja jahuti omava) ideaalse masina kasutegurist. Kasutegurit väljendatakse harlikult protsentides ( % ). Kasutegur on alati alla 100 %, ehk väiksem kui üks. Seega igiliikurit ei saa olla. Näiteks auruseadmete kasutegur on 0,08 - 0,5 ( 8 - 50 % ) sisepõlemismootoritel 0,3 - 0,5 , soojuselektrijaamadel - 0,5 , hõõglambil 0,03. Teiseks soojusmasina tähtsaks näitajaks on masina võimsus. Võimsus väljendab töö tegemise kiirust. Võimsus võrdub töö , A ( J ) , ja selle tegemiseks kulunud aja t ( s ) suhtega. Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ) N=A/t Võttes aluseks vati mõiste, saab tööd väljendada vattide kaudu: 1 J = 1 Ws Sellest tuleneb ka töö mõõtühik 1 kilovatttund:
annaabi.ee 
