Eesti õhusaaste probleemid seotud Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saartega, kuhu õhusaaste kandub Kesk- ja Lääne- Euroopast kaugülekande teel. Oktoober 17, 2015 2 Oktoober 17, 2015 3 Oktoober 17, 2015 4 September 30, 2015 5 Oktoober 17, 2015 6 Inimtegevuse tulemusel on kasvanud viimasel sajandil kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris, mis suurendab looduslikku kasvuhoone efekti, viib Maa välispinna ja atmosfääri soojenemiseni ning võib kahjustada looduslikke ökosüsteeme ja inimkonda. Põhilised sotsiaal-majanduslikud kliima muutuse mõjurid on energia kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslik tegevus, kusjuures peamine on energeetika. Eesti energiavarustus põhineb 72% ulatuses kohalikul kütusel, sealhulgas põlevkivi osakaal 52%. Põlevkivi kasutatakse elektrijaamades, põlevkiviõli tootmiseks ja tsemenditööstuses.
Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapendumist. Kuna fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, siis see omakorda tugevdav Maa atmosfääri kasvuhooneefekti, ms viib globaalse soojenemiseni. Õhusaaste on kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus Elis. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Peenosakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte,katlamajad ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad. Eesti
languse korvamiseks. · Mitmed taimeliigid surevad välja. Enamik Euroopa taimeliike kantakse "punasesse nimekirja". · Migratsioon kasvab rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos, mis toob paratamatult kaasa konflikte ja sõdu. · Tekib nõiaring: Amazonase vihmametsad surevad välja metsatulekahjud lõõmavad tulekahjude käigus eraldub tohutu kogus CO2 mis viib omakorda veel suurema globaalse soojenemiseni taimestik ja pinnas hakkavad samuti süsinikdioksiidi eraldama, selle asemel et seda absorbeerida kõige halvemal juhul võib seetõttu 3- kraadiline temperatuuri tõus asenduda kiiresti 4- või isegi 5,5-kraadise temperatuuri tõusuga. 4 kraadi Suurbritannias 45-kraadised suved · Merevee tase tõuseb, nii et ainuüksi Egiptuses jääb koduta 1,5 miljonit inimest. · Bangladeshi maismaa pindala väheneb 30% võrra kümned miljonid inimesed peavad
Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguses ja aina raskem on leida paika, kuhu seda panna. Klaasi, paberi ja teiste jäätmete uuesti kasutusele võtmine vähendab vajadust aina uute prügilate järele. Aatomielektrijaamade radioaktiivsed jäätmed on
Isegi kui need tunduvad väliselt märkamatud, võib tegemist olla vigastatud jäseme raskeima kahjustusega. Eriti jäsemete kitsamates kohtades, nagu käe- ja jalaliiges, tõuseb temperatuur suure voolutiheduse tõttu kiiresti ja võib põhjustada raskeid termilisi kahjustusi. Suurepinnalised kontaktid tekitavad väiksemaid nahakahjustusi kui väikesed kontaktpinnad. Luu on suure takistuse tõttu halb elektrijuht. See viib suure voolutiheduse korral luu suure soojenemiseni ja võib nii põhjustada ümbritsevate lihaste raskeid põletusi. Lihaste kaasamise tõttu vallandatakse suured müoglobiinikogused, mis võivad viia neerukahjustuste ja koguni crush-neeruni. Eriti sageli saavad viga küünarvarre painutajalihased. Veresooned ja närvid Veresooned ja närvid on head elektrijuhid. See võimaldab nimetatud struktuurides suurt elektrivoolu. Elektrist tingitud veresoone siseseina kahjustused viivad mõnikord trombide tekkeni
annaabi.ee 
