Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne.
Taimed saavad mulda kinnituda, nende juurestik hoiab neid püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend. Mullatekketegurid. 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. See annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: lõimise, õhu ja niiskuse sisalduse, soojenemis kiiruse, ning toitainete rikkuse. 2. Kliimast sõltub murenemise kiirus, see kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe ning mulla orgaanilise aine koostise ja hulga. Kliimast sõltub ka mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed
organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest tekkib rabe kivimmaterjal. Murene miskooriku paksus sõltub paljudest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.3)Reljeef mõjutab mulla teguritest: kliima, murenemise kestu sest, kivimitüüpidest. Muld kui vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist
(külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Briisid on rannikutuuled Merebriis Tekib päeval Liigub kõrgrõhualalt (meri) madalrõhualale (maa) Vesi soojeneb aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa ja õhk tema kohal soojenevad kiiremini Maabriis Tekib öösel
Lähtekivim mureneb ning selle sees hakkavad kasvama erinevad samblad. Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. 10. Milliseid mulla omadusi mõjutab lähtekivim? Lähtekivimist sõltub mulla viljakus, mineraalainete sisaldus, mulla füüsikalised omadused(tihedus, värvus, koostis, mullalõimus), keemilised omadused(toitainete sisaldus, õhu/niiskuse sisaldus, soojenemis kiirus). 11. Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? Ei tekiks pudematerjali, mille peal erinevad taimed saaksid kasvada ning tekitada huumuskihti. Toitaineid poleks, pinnamood oleks teistsugune. 12. Millises Eesti osas asuvad vanemad, millises nooremad mullad? Miks? Lõuna-Eestis on mullad vanemad, sest see piirkond vabanes enne jää alt. 13. Selgita, milles seisneb kliima mõju mullale. Kliimast sõltub sademete rohkus ja aurumine. 14
Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. (Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.) Tuult mõjutavad tegurid: Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Õhumassid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma.
..4)el 18. Mehaaniline siirdeprotsess Ajami põhivõrrand: T-Ts=J(d/dt) s=(0-)/0 lk230 19. Soojuslik siirdeprotsess Q1 P dt ; P- kaovõimsus Q2 C dVu ; dVü- soojus mis ladestub masinas Q3 A Vü dt ; Vü- soojus mis läheb ümbritsevasse keskkonda P dt C dVü A Vü dt soojusbilansi võrrand Vü Vüq (1 e t / th ) Vü P=I2R; vüq- on püsitemperatuur, vül-ületemperatuur; th-soojlik ajakonstant. Graafikutel eristatakse soojenemis- ja jahtumiskõverat. Masina soojussalvestusvõimet mõõdab soojusmahtuvusühik C(J/K) ja jahtumist soojussiirdetegur A(J/K*s). Ka ühe ja sama masina puhul ei saa soojuslikku ajakonstanti lugeda üheselt määratud suuruseks, vaid sõltub masina töötamistingimustest. Sellal kui soojusmahtuvus jääb muutumatuks, sõltuvad masina jahtumistingimused tema pöörlemiskiirusest. (ventilaatoriga masinad). Paigalseisval masinal on soojussiirdetegur mitmekordselt
Taimed saavad mulda kinnituda, nende juurestik hoiab neid püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend. 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. See annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: lõimise, õhu ja niiskuse sisalduse, soojenemis kiiruse, ning toitainete rikkuse. 2. Kliimast sõltub murenemise kiirus, see kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe ning mulla orgaanilise aine koostise ja hulga. Kliimast sõltub ka mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist
Üheks põhjuseks on temperatuuri ebaühtlane jaotumine mootoris ning temperatuurivälja sõltuvus töörež iimist. Teiseks on temperatuuriandureid mootori mähistesse tülikas paigutada, nende talitlus seal on aga väikese töökindlusega. Seepärast põhineb enamiku kaitseaparaatide töö elektrimootori soojusliku oleku kaudsel hindamisel toitepinge, voolu ja sageduse ning keskkonna temperatuuri järgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modelleerima mootori töötamisel toimuvaid soojenemis- ja jahtumisprotsesse. Laialt levinud kaitseaparaatideks on lihtsad voolu-termo- releed, kus koormuse soojuslikke protsesse imiteerib bimetall-leht. Kasutatakse ka sulavkaitsmeid ja kaitselüliteid. Kahjuks ei kaitse need lihtsad aparaadid paljudel juhtudel mootorit piisavalt. Alates 80-datest aastatest on paljud firmad hakanud mootoreid kaitsma mikroprotsessoritel põhinevate aparaatidega. Programmeeritav kaitseaparaat peab tuvastama mootorit ohustava rež iimi ning vastavalt
annaabi.ee 
